Konverents “Ah soo!” toob kokku akadeemikud, Eesti soode asjatundjad ja otsustajad

Tänavuse rahvusvahelise märgalade päeva fookusteema rõhutab märgalade rolli inimeste elulaadis, pärimuses ja maastikumälus. “Näiteks kui paluda inimesi, et nad nimetaks kohti soos, siis küllap paljudele meenuvad esmalt soosaared ja laukad. Kultuuriloos kannavad soosaared sageli pelgupaiga ning laukad hirmuallika staatust. Kui aga mõelda, millised on tänapäeva tuntuimad (mälu)pildid soodest, on esindatud mõlemad. Eesti visiitkaardiks või suisa Eesti märgiks maailmas on just vesised laukasilmad rabasüdamikes ja pärandilugu nende ümber lisab sügavust. Hoides soid, hoiame palju rohkemat, kui vaid loodust,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv.

Soid kui kultuurilise ja sotsiaalse väärtusega maastikke, sealhulgas laukaid, käsitletakse ka tänasel Eestimaa Looduse Fondi (ELF) korraldataval konverentsil. Samas on fookuses ka soode käekäiku mõjutavad poliitilised otsused ja plaanid, soode roll Eesti kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmisel ning arutletakse ka soode õiguste üle. Otseülekannet ettekannetest ja aruteludest saab vaadata konverentsi veebilehelt.

Päeva naelaks on akadeemikute arutelu “Teadus ja loodus keset väärtusi ja vaidlusi”, mida saab jälgida ka ERR Novaatori portaalist.

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelise märgalade päevaga 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. Ramsari konventsioon on üks vanimaid üleilmseid looduskaitselepinguid, millega võeti eesmärgiks hoida ja targalt kasutada märgalasid nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tõttu. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal.  

Lisainfo:

Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert ja kaasprojektijuht, piretpk@elfond.ee