Kõik uudised
VAATA LISAKS:
ELFi pöördumine seoses laimukampaaniaga
Head sõbrad! Mitmed loodusest hoolivad inimesed on sattunud pahatahtliku laimukampaania sihtmärgiks.
Kuigi selle rünnaku all pole otseselt Eestimaa Looduse Fond (ELF), peame oluliseks oma arvamus välja öelda.
Juba kolmandat korda viimase aasta jooksul levitavad intensiivse metsamajanduse eestkõnelejad meedias kahtlustusi, mis püüavad jätta muljet just kui oleks vääriselupaikade kaardistamine Eesti metsades kuidagi mõjutatud või suunatud Venemaa gaasifirma poolt. See on alatu vale.
Vääriselupaiku leidub üldse kokku 1,3% metsamaast, need on vana loodusmetsa killud, mis aitavad hoida meie metsade elurikkust ajal, mil raiemahud on pretsedenditult suurimad. Nendel aladel leidub tõeliselt haruldasi liike. Kui neid alasid ei kaardistataks, läheksid need suure tõenäosusega raiesse. Ent juba kaardistatud ja registrisse kantud alasid ministri määruse ja FSC sertifikaadi tõttu riigimetsas raiuda ei tohi.
Vääriselupaikade kaardistamisega alustati sajandivahetusel, ent toona jõuti määrata hinnanguliselt vaid pooled alad. Paraku ei leidnud riik hoolimata looduskaitsjate mahitusest aastaid motivatsiooni jätkuinventuuriks ning ei eraldanud raha vääriselupaikade kaardistamiseks. Need väärtuslikud alad raiuti kild killu haaval järjest maha.
Seepärast haarasid looduseksperdid Eesti Looduseuurijate Seltsi eestvedamisel initsiatiivi, taotledes selleks vajaliku rahastuse BALTCF fondist ning hakkasid kaardistama riigimetsades veel alles jäänud vääriselupaiku. BALTCF (Baltic Sea Conservation Foundation) loodi 2014. aastal Saksa keskkonnaühenduse BUND Mecklenburg-Western Pomerania, WWF Saksamaa ning ettevõtte Nord Stream AG kokkuleppe tulemusena, et osalt kompenseerida Nord Streami keskkonnamõju Läänemere piirkonnas. ELF tunnustab looduseuurijate seltsi vääriselupaikade kaardistamise ettevõtmist igati ning on teinud ka oma panuse selle kaasrahastamiseks.
Usutavasti ei anna kahtluse külvajad endale aru, kui libeda tee nad on valinud. Kui välise mõjutustegevuse alusetud süüdistused kelle iganes poolt saavad tavaliseks, on Eesti vähem vaba ning tõelisele mõjutustegevusele vastuvõtlikum. Ei avalikud majanduslikud kaalutlused ega mistahes erahuvid ei anna õigustust üldise usalduse lammutamiseks sellisel alatul viisil. Oponentide demoniseerimine võib olla ahvatlev, ent selle pikaajaliste tagajärgedega peab silmitsi seisma kogu ühiskond.
Ekspertorganisatsioonina on ELFil äärmiselt kahju, kui sisulise debati ja argumentide asemel valitakse teadlikult sildistamine ja kahtlustuste levitamine. Sellise pahatahtliku laimukampaania ohvriks on meie vanad loodusmetsad ja Eesti ühiskond.
VAATA LISAKS:
Soovitame tutvuda ka Eesti Ekspressi värske uudiskirjaga "Must propagandasõda metsatööstuse moodi".
Artiklis analüüsitakse ja kummutatakse eelmises Maalehes ilmunud valeväiteid ning kasutatud propagandavõtteid.
Ekspressi uudiskiri nendib, et: "Tegemist on Eesti metsatööstusettevõtteid esindava Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe, ettevõtja Jaak Niguli poolt veetava räpase infooperatsiooniga, mille eesmärk on väga kaudsete seoste abil tehtud kaugeleulatuvate süüdistuste ja kahtluste abil diskrediteerida kõiki Eesti looduskaitsjaid." Uudiskirja leiab siit.
Ekspressi uudiskiri nendib, et: "Tegemist on Eesti metsatööstusettevõtteid esindava Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe, ettevõtja Jaak Niguli poolt veetava räpase infooperatsiooniga, mille eesmärk on väga kaudsete seoste abil tehtud kaugeleulatuvate süüdistuste ja kahtluste abil diskrediteerida kõiki Eesti looduskaitsjaid." Uudiskirja leiab siit.