ELFi märkused Nord Stream 2 projekti KMH aruandele
Projekti mõju
Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.
Eestimaa Looduse
Fond peab lubamatuks uute suurte fossiilkütuse tarnimist
suurendavate taristuobjektide rajamist, mis lukustavad Euroopa Liidu
energeetikasüsteemi paljudeks aastateks sõltuma fossiilsetest
energiakandjatest. Euroopa Liidu eesmärgiks on vähendada
kasvuhoonegaaside emissiooni 80-95% aastaks 2050, mis on hädavajalik
ka Pariisi kliimaleppe täitmiseks. See on saavutatav vaid
energiasäästu-meetmete rakendamise ja taastuvenergeetika arendamise
ning uutest fossiilkütustesse suunatud investeeringutest loobumise
korral. Nord Stream 2 on selle eesmärgiga otseses vastuolus.
Projekti
keskkonnamõjude hindamise dokumentatsioon Espoo konventsiooni raames
toimuvate konsultatsioonide jaoks ei käsitle sisuliselt
kliimamuutuste temaatikat, mainides vaid paljasõnaliselt järgmist
(aruande lk 23):
„Maagaas jääb
eeldatavasti oluliseks energiaallikaks, mille prognoositav nõudlus
eesseisvatel kümnenditel jääb stabiilseks või suureneb. Kuna
riigid soovivad oma süsinikuemissiooni vähendada, pakub gaas
kivisöele madalama süsinikusisaldusega alternatiivi. Samuti aitab
see täiendada taastuvaid energiaallikaid, sest taastuvate
energiaallikate osakaal energiakasutuse struktuuris kasvab. ELi sisene maagaasi
tootmine langeb järgmisel kahel kümnendil prognooside kohaselt 50%.
Selle tulemusena peab EL tarnekindluse tagamiseks importima rohkem
maagaasi juba alates 2020. aastast.”
Aruandes ei
õnnestunud leida ühtegi arvutust ega konkreetset viidet, millel
need väited põhinevad. Ei ole analüüsitud energiasäästumeetmete
ega taastuvate allikate kasutuselevõtu mõju. Väide taastuvate
allikate täiendamisest selliseks analüüsiks ei kvalifitseeru.
Otseselt vale on
aruande lk 27 nn. 0-alternatiivi väidetava sobimatuse põhjenduseks
toodud lause:
„Kuigi Nord Stream
2 projekti ellu viimata jätmine väldiks peamiselt ajutisi,
lokaalseid või väikseid keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke
mõjusid, tähendaks see ka seda, et Euroopa kasvava energiavajaduse
täitmiseks oleks vaja rakendada muid viise.”
Tegelikult on
Euroopa Liidu energiatarbimine järjekindlalt vähenemas, sealhulgas
väheneb ka gaasi tarbimine (vt. nt. Eurostati koduleht
http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/final-energy-consumption-by-sector-9/assessment-1)
ja Pariisi lepete täitmiseks on vältimatu senisest fossiilkütuste
kasutamise senisest veel kiirem vähendamine.
Aruanne üritab
järjekindlalt ignoreerida Pariisi lepete täitmiseks vajalikke
meetmeid ja väidab lk 52, et nende põhjal arvutatavaid
stsenaariumid „ei anna tulevaste tarnenõuete prognoosimiseks
usaldusväärset alust”. Sisuliselt tunnistavad aruande autorid
sellega, et projekt ongi tegelikult vastuolus Pariisi lepete täitmise
kavadega. Demagoogia tipuks tuleb aga pidada Nord Stream 2 torujuhtme
põhjendamist Ukraina kasvava gaasivajadusega (lk 53).
Kliimamõju
kokkuvõtteks tuleb märkida, et projekt takistab Euroopa Liidus
fossiilkütuste vähendamise kavade elluviimist, on seega vastuolus
Pariisi lepetega ja tuleb tagasi lükata.
Projekti mõju
haruldastele ja/või kaitstavatele liikidele.
Aruande lk 36
käsitletakse mõju mereimetajatele. Ilmselgelt ei ole kaudseid
mõjusid isegi püütud arvestada, mistõttu on mõjude tugevust
ilmselt alahinnatud. Siiski mööndakse keskmist mõju Soome lahe
idaosa viigritele. Ka lk 42 leitakse mõju Soome lahe viigritele
olevat keskmine. Lk 373 nimetatakse aga, et Soome lahe siseosas võib
üldine mõju olla suur. Kuivõrd tegemist on kriitiliselt ohustatud
asurkonnaga, peaks juba sellest asjaolust piisama projekti lubamatuks
tunnistamiseks.
Samuti mööndakse
aruandes (lk 38): „Projekt nõuab ajutisi ehitustöid Kurgolovo
looduskaitsealal, mille tagajärjeks on pikaajalised muutused
elupaikades.” Aruande lk 248 kirjeldatakse, et torujuhe hakkab
läbima liigirikkaid kooslusi ja Punase raamatu liikide elupaiku. Lk
38 leitakse siiski, et mõju on väike. Trassivaliku olulisemad
kaalutlused aruandes ei kajastu, kirjas on vaid, et need olevat
olemas Venemaa keskkonnamõjude aruandes. Maailma Looduse Fondi
Venemaa organisatsioon (WWF Russia) leiab aga hoopis, et
looduskaitseala läbimisega eiratakse Venemaa
looduskaitseseadusandlust, rikutakse loodusväärtusi ning
ignoreeritakse keskkonnakaitsjate ja teadlaste arvmusi. Teaduslikult
põhjendatud trassivalikut ei ole sisuliselt teostatud
(http://www.wwf.ru/resources/news/article/eng/15056).
Mõju Läänemere
toitelisusele ja ohtlike kemikaalide sisaldusele.
Aruandest esineb
korduvalt väide, et mõju setete liikumisele ja sealt ainete
vabanemisele on lühiajaline ja tühine, kuid selle tõestus ei
veena. Vastava teema käsitlus lk 161-162, 171-175, 306-312, 325-329
on selleks liiga üldsõnaline, sealhulgas ole sealt võimalik leida
vabanevate ainete üldiste koguste prognoose. Mürkainetest
käsitletakse peamiselt vaid benso(a)püreeni, dioksiinide ja tsingi
levikut, aruandest ei õnnestunud leida midagi kloororgaaniliste
pestitsiidide, PCBde või elavhõbeda kohta. Toitainete (asjakohane
eelkõige setetes olev P) setetest vabanemist tööde tõttu
käsitletakse ebapiisavalt, kuigi isegi sellest käsitlusest nähtub,
et Saksamaa vetes on oodata P koormuse suurenemist. Seetõttu tuleb
ettevaatuspõhimõttest lähtudes lugeda projekti HELCOMi Läänemere
tegevuskava (BSAP) saavutamist ohustavaks nii eutrofeerumise kui
ohtlike kemikaalide küsimuses.
Kokkuvõtteks.
Eestimaa Looduse Fond leiab, et Eesti Vabariik peaks Espoo konventsiooni alusel toimuva piiriülese keskkonnamõju hindamise protsessi raames mõjutatud riigina esitama seisukoha, et Nord Stream 2 projekt on vastuolus Euroopa Liidu kliima-eesmärkide ja keskkonnaseadusandlusega (loodusdirektiiv, merestrateegia raamdirektiiv jt) ning rahvusvahelise keskkonnaõigusega (HELCOM) ega ole seetõttu lubatav.