EKO ja ETEK: Keemiatööstuse Liidu maavarade kampaania eksitab avalikkust

Kui me tahame, et Eesti maavarad oleksid tõesti meie õnn, siis ei tohi „meie“ tähendada vaid keemiatööstureid ja „õnn“ vaid nende rahalist kasu teiste õnnetuse arvelt.

Riigi plaan tõsta keskkonnatasusid on õigustatud, sest riik ei pea soosima ja toetama tegevust, mis suurendab keskkonnasaastet ja on vastuolus Euroopa Liidu ühiste eesmärkidega. Põlevkivitööstus annab vaid 4% sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures selle marginaalse panusega majandusse kaasneb ligi 90 % Eesti keskkonnareostusest!

Põlevkivienergeetikaga seotud tasusid pole senini tõstetud samaväärselt teistele valdkondadele kehtestatud tasumääradega ning ka saastetasumäärade suurendamise ettepanekuid pole ellu viidud. Paradoksaalselt on saastetasude laekumine vähenenud, sest elektritootjad ei pea enam maksma CO2 saastetasu. Saastetasumäärad ei võta täielikult arvesse kõiki keskkonnamõjusid, mistõttu ei maksa saastajad kogu nende tekitatud keskkonnakahju. Madalad keskkonnatasud ei motiveeri ettevõtjaid investeerima enam lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtamatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse.

Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Konkurentsiameti 2013. aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13%, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33% ja õlitootmise kasumlikkus 83%.

Õiglane ja õiguspärane on, et saastaja hüvitab tekitatud keskkonnakahju ning ressursi omanik saab ressursi eest õiglast tasu.

Olukord, kus enam kui 90% põlevkiviõlist ei kasutata siseriiklikult, vaid see läheb ekspordiks, jättes riiki keskkonnareostuse, ning olukord, kus põlevkivielektri ekspordil piiranguid pole, on vastuolus kehtiva Põlevkivi arengukavaga, mis ütleb selgelt: „põlevkivi prioriteetseks kasutamissuunaks on elektri ja põlevkiviõli tootmine Eesti riigisisese tarbimise katmiseks. Põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eestist väljaveoks on lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist.“

Nõustume põlevkivisektori ettevõtjatega, et sektoris tegutsevatele ettevõtjatel on vaja pikaajalist ettenähtavust regulatsiooni arengu osas. Ent see ei saa tähendada keskkonnatasude külmutamist nagu ettevõtjad soovivad.

Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis pikas perspektiivis energiajulgeoleku tagamiseks meie tulevaste põlvede tarbeks, on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama – taastuvallikatel ja –kütustel põhineva - energia kasutamisele, mis tagab nii konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad kui ka puhtama elukeskkonna.

Küsimused ja vastused

Kuidas on see võimalik, et Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid Ida-Virumaa-keskse energiatootmisega?

See ei olegi võimalik. Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid siis, kui meie energiatootmine on hajutatud ja põhineb kohalikel puhastel kütustel, mis ei saasta Eesti keskkonda ega nõua maksumaksjatelt ja riigilt ülemäärast toetust.

Kas põlevkivisektori keskkonnamaksude külmutamine on põhjendatav?

Põlevkivitööstus toodab üle 90% keskkonnasaastest, millele tähelepanu ei pöörata. Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Selliselt ei maksa põlevkiviettevõtjad kinni tekitatud keskkonnakahju ning ettevõtjaid pole motiveeritud investeerima suurimat lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtaimatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse.

Kas energiatootmises on saastevabasid alternatiive?

Taastuvenergia tootmine ja kasutamine keskkonnasaastet ei põhjusta. Taastuvenergiale üleminek Eestis on vajalik ja võimalik. Seda kinnitavad Eesti Arengufondi poolt Energiamajanduse Arengukavas teostatud uuringud ning Taastuvenergiale ülemineku kava aastaks 2030 – Taastuvenergia100.

Milline on põlevkivitööstuse keskkonnamõju?

Läbi aegade on kaevandatud 900 miljonit tonni põlevkivi (koos kadudega 1,6 miljardit tonni), mis on jätnud tühjaks 400 miljoni kuupmeetri-suuruse maa-aluse ala, millest 45% on ebastabiilne.

Kaevandamine mõjutab maastikku ja elustikku. Kaevandamisel on oluline mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Kaevanduste ja karjääride lähipiirkonnas on põhjavee varud drastiliselt alanenud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud paljudes kaevanduspiirkonna majapidamistes. Samuti on kaevanduste lähipiirkonnas põhjavesi joogiveeks kõlbmatu.

Põlevkivitööstus paiskab õhku 88,6% Eesti KHG emissioonidest, SO₂ vastavalt 92%, NOx vastavalt 33%, tahked osakesed 47% ja CO 6%. CO₂-heitmed viimasel kümnendil suurenenud ca 27%, sest elektri tarbimine ja eksport on kasvanud.

Valdav osa (83%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärinevad põlevkivikompleksist. Ohtlike jäätmete osas on põlevkivienergeetikas ja õlitootmises tekkivate jäätmete osakaal 95%. Prügilasse ladestatud jäätmetest moodustab ligikaudu 96% põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad jäätmed. Kui 2001. aastal tekkis Eestis nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid kokku 13 miljonit tonni, siis 2010. aastal juba 19,5 miljonit tonni. Näiteks tekkis 2010. aastal põlevkivi aherainet 7 miljonit ja põlevkivituhka 7,4 miljonit tonni. Elektri tootmisel tekkivad jäätmed on viimasel kümnendil suurenenud 61%.

Miks tuleb panustada puhastele alternatiividele?

Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis energiajulgeoleku tagamiseks ka pikas perspektiivis meie tulevaste põlvede tarbeks, on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama – taastuvallikatel ja –kütustel põhineva - energia kasutamisele, mis tagab nii konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad kui ka puhtama elukeskkonna.

Lisainformatsioon:

Kai Klein
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
E-Post:   info@eko.org.ee
 Tel: +372 53338572

Rene Tammist, juhataja
Eesti Taastuvenergia Koda
E-post:   Rene.Tammist@taastuvenergeetika.ee
 Tel: 56490670