Eestis hakatakse soode seisundit soodsamaks muutma
Foto: Jarek Jõepera
Eesti soode seisund muutub pidevalt kriitilisemaks. ELF-i 2009.-2012. aastal läbiviidud soode inventuuri tulemusel on Eestis soid 240 000 ha (5,3% kogu Eesti pindalast). Võrreldes 1950. aastate soode pindalaga, on nende areaal vähenenud ligikaudu kuni 2,8 korda. Arvestades, kui olulist rolli mängivad sood Eesti ja Euroopa ökosüsteemis, meie looduslike liikide soodsas käekäigus ning ka meie kultuuriruumis, tuleb soode seisundi tagamiseks ja parandamiseks teha nii taastamis- kui ka teavitustööd.
Ühtlasi püüeldakse taastamisaladel oluliste kaitsealuste liikide - metsise, rabapüü, rabakonna, rabakiilide ja koerliblikaliste - elutingimuste parandamist. Selleks koostatakse nende liikidega arvestav soode taastamismetoodika. Täiendavaks valdkonnaks on arheoloogilised uuringud eesmärgiga kaardistada muistised, tagada nende säilimine taastamisaladel ja teavitada avalikkust sood-aladel ennemuiste toimunud inimtegevusest. Plaanide järgi tulevad taastustöödele appi vabatahtlikud, keda kaasatakse ligi 50 talgul. Lisaks koostatakse mitmekesiseid õppematerjale Eesti soode väärtuste tutvustamiseks ning jagatakse jooksvat teavet taastustöödest. Praegu on taastamisprojekt veel ettevalmistavas etapis. Järgmise aasta jooksul valmivad taastamiskavad ja nende alusel tehtavad tööd algavad eeldatavasti 2017. aastal.
Plaanitud taastamisalad katavad ligikaudu 5800 ha märgalasid, sh 3276 ha Natura 2000 vastavaid elupaiku (nendest ligikaudu 3500 ha on prioriteetsed elupaigad - peamiselt rabad, siirdesoo-ja rabametsad, samuti soostuvad ja soo-lehtmetsad ning läänetaiga metsad). Looduslikele tingimustele lähedase veerežiimi taastamisele aidatakse kaasa järgnevatel aladel: Alam-Pedja looduskaitseala (lka) - Soosaare soo mahajäetud kaevandusala; Agusalu lka - Feodorisoo; Ohepalu lka; Tudusoo lka; Sirtsi lka ja Lahemaa Rahvuspark – Laukasoo.
Projekti tegevusi ja soode kaitse eesmärke tutvustatakse laiemale avalikkusele läbi temaatiliste ürituste, teabematerjalide, meedia ja korrastatava Tudusoo õpperaja abil. Samuti räägitakse taastamistöid läbi kohalike kogukondade, omavalitsustega ja teiste asjapuutuvate organisatsioonidega.
Projekti käigus tehakse koostööd Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnaametiga.
Projekti rahastab Euroopa Komisjoni LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Projekt kestab kuni 2020. aasta augustini.
Projektijuht:
Jüri-Ott Salm
Eestimaa Looduse Fondi märgalade ekspert