Kõik uudised
Eesti suudaks heitmeid vähendada kiiremini kui praeguses kliimaseaduse eelnõus kirjas
Eesti vajab tugevat ja teaduspõhist kliimaseadust, mis ei võimaldaks juba antud lubadustest kergekäeliselt taganeda ning kuulaks teadlasi. Teadlaste aastakümneid kuulda olnud sõnumid on osutunud tõeks - meil on varasemast sagedasemad ja pikemalt kestvad kuumalained ning tugevamad tormid. Kliimamuutuste mõju süveneb, kui me ei tee kiireid ja kindlaid otsuseid, mis kaitsevad nii inimesi, loodust kui ka majandust.
Foto: Katre Liiv / ELF
5. detsembril tutvustas kliimaministeerium kliimakindla majanduse seaduse (lühemalt kliimaseaduse) eelnõud valitsuse majanduskabinetis.
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Maia-Liisa Antoni sõnul on kahetsusväärne, et riik soovib taganeda senistest Eesti kliimaeesmärkidest, mille saavutamine oleks realistlik. Eesti suudaks heitmeid vähendada kiiremini kui praeguses eelnõus kirjas. Kui täita juba kehtivad 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid ja mitte matta riigi raha vanade ja keskkonnanõuetega vastuolus olevate Enefit-140 õlitehaste kasutamisse, saavutame praegu kehtiva eesmärgi vähendada heidet 70% võrra aastaks 2030.
Keskkonnaühendused on varem öelnud, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid on sedavõrd tagasihoidlikud, et kui kõik riigid seaksid nii madalaid eesmärke nagu Eesti, siis jõuaks maailm katastroofiliste tagajärgedega vähemalt 3-kraadise soojenemiseni aastaks 2050. Nii madalad sihid ei ole kooskõlas ELis seatud eesmärkidega ning toovad Eestile kaasa kuni mitmesaja miljoni euroni ulatuvad trahvid, mis võtab ära raha muudelt majanduse konkurentsivõimet toetavatelt investeeringutelt nt taastuvenergia arendamiseks.
Loe lisaks:
Arutelu riigikogus kliimamuutuste mõjude üle, 21.11.2024
Madalad eesmärgid, suured riskid: Eesti kliimaseaduse hetkeseis, 13.11.2024
Keskkonnaühenduste tagasiside kliimakindla majanduse seaduse eelnõule, 5.09.2024
Keskkonnaühendused: plaanitav kliimaseadus süvendab keskkonnakriisi, 6.08.2024
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Maia-Liisa Antoni sõnul on kahetsusväärne, et riik soovib taganeda senistest Eesti kliimaeesmärkidest, mille saavutamine oleks realistlik. Eesti suudaks heitmeid vähendada kiiremini kui praeguses eelnõus kirjas. Kui täita juba kehtivad 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid ja mitte matta riigi raha vanade ja keskkonnanõuetega vastuolus olevate Enefit-140 õlitehaste kasutamisse, saavutame praegu kehtiva eesmärgi vähendada heidet 70% võrra aastaks 2030.
Keskkonnaühendused on varem öelnud, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid on sedavõrd tagasihoidlikud, et kui kõik riigid seaksid nii madalaid eesmärke nagu Eesti, siis jõuaks maailm katastroofiliste tagajärgedega vähemalt 3-kraadise soojenemiseni aastaks 2050. Nii madalad sihid ei ole kooskõlas ELis seatud eesmärkidega ning toovad Eestile kaasa kuni mitmesaja miljoni euroni ulatuvad trahvid, mis võtab ära raha muudelt majanduse konkurentsivõimet toetavatelt investeeringutelt nt taastuvenergia arendamiseks.
Vaata ülevaadet kliimaseaduse teemal AK uudisloost (alates 01:02)
Loe lisaks:
Arutelu riigikogus kliimamuutuste mõjude üle, 21.11.2024
Madalad eesmärgid, suured riskid: Eesti kliimaseaduse hetkeseis, 13.11.2024
Keskkonnaühenduste tagasiside kliimakindla majanduse seaduse eelnõule, 5.09.2024
Keskkonnaühendused: plaanitav kliimaseadus süvendab keskkonnakriisi, 6.08.2024