Kõik uudised

Aleksander Sinimäe: Vanast metsast

30. detsember 2021
Olen Aleksander Sinimäe, lõpetanud 1954. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusosakonna metsamajanduse insenerina. Töötanud Põltsamaa ja Uljaste metskonnas metsaülemana, Luua Metsakoolis tehnikumi direktorina, Tudu metsamajandis metsafondi insenerina, peametsaülemana, Tudu talituse peametsaülemana.


Väljavõte 94-aastase Aleksander Sinimäe ELFile saadetud kirjast


Et rääkida metsast, peame teadma, kes on mets.

Metsas kasvavad puud-põõsad, elavad loomad, linnud. Mets kasvab mullal, kes on elav olend. Seal
elavad mikroskoopilised, paljud meile nähtamatud baktereid. Mets on imeline looduslik elutekkeline
labor oma floora (taimse) ja fauna (loomse) elusmaailmaga. Inimese mõistes on see suur imeline
looduslik keemiatehas, kes loob puitu veest, põrmust, õhust ja valgusest. Protsessis saame veel lisaks
puidule osooni, aromaatset tervistavat õhku. Reguleerib temperatuuri, puhastab vett jne. Põhilised puuliigid meie metsades on okaspuud – mänd ja kuusk, lehtpuudest kask, haab, lepp, tamm, vaher, jalakas, künnapuu. Lühidalt, paljude puuliikide kooskasvamine põõsas- ja rohurindega suurel alal nimetame metsaks, kes moodustab ökosüsteemi, elukeskkonna.

Mets on ka inimkonna häll. Inimene elas algselt metsas, arendades edasi alepõllundust kuni kujunes
põllumajandus.

Metsa vanuse kujundavad metsas kasvavad puuliigid. Looduslikud metsas on valdavalt segametsad,
koos kasvavad sõltuvalt mullast: mänd, kuusk, kask. Kuuse järelkasvuga kasemetsad,  haavametsad harva puhtpuistuna, esinevad pärnad, vahtrad, künnapuu, jalakas, pihlakas. Variante puude kooselu kohta on väga rikkalik.

Vaatleme teadaolevaid kõrgeealisi puuliike ja puistuid. Meie metsades kasvab männikuid, kuusikuid,
kaasikuid jne. Maailmas on teada palju erinevaid männiliike. Minule teadaolevalt vanim mänd on Balfouri mänd – 1000 aastat (dr Kai Saks raamatu põhjal „Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes
oskab vanaks saada“).

Lõuna-Eestis asuval Tamme Lauri tammel on vanust üle 800 aasta. Ajaloost on teada: 1562.a
rahuleping lõpetas Vene-Liivi sõja. Algas Rootsi aeg Eesti- ja Liivimaal. Siis oli nendel aladel
tammemetsi. Tartu ehitamisel Emajõe lammile oli kivihoonete alla vaja kauakestvaid puitparvi.
Lõuna-Eesti tammemetsad rändasid palkidena Tartu kivihoonete alla. Tollel ajal raiuti puid kirvega.
Tollel ajal oli Tamme Lauri tamm üle 300aastane aukartust äratav puu ja ta jäigi raiumata.

EPA (toim.: Eesti Põllumajanduse Akadeemia) katsemajandis, ülikooli õppebaasis Järvseljal, suvistel
praktilistel õppeaegadel kohtasime ja imetlesime hiigelmändi, kellel pidi vanust olema sama palju kui
Tartu Ülikoolil. Tänaseni minu teada elujõuline puu – Kuningamänd – väga suure energiaga puu.
Tema tüve vastu liibudes hakkasid natukese aja pärast tundma seletamatut tunnet nagu oleks õhus,
ääretult kerge olemine, maailm avardus… Väga raske on seda sõnades väljendada.

Veel üks ere näide – Ootsipalu hiidmets, 221aastane ja „täies elueas“ (Lembit Maamets, Postimees
18.05.2018). Mõned andmed vanast metsast: männimets kuuse järelkasvuga, kõige kõrgemad mänd
(46,6 m) ja kuusk (48,6 m). Jalal seisva puidu maht ulatub 700 tihumeetrini hektaril. 1930-1940ndatel
aastatel oli taolist metsa veel Valgamaal Väike-Emajõe kaldametsades. Mäletan neid suuri kõrgeid
mastimände! 1944.a sõjasuvel olid ägedad lahingud Emajõe kallastel, mets langes lahingute ohvriks.
Veel tasub lugeda Marju Lina „Mänd on aidanud inimestel ellu jääda“ (MaaElu 13.02.2020).
Rahvatarkus: männil on maagilised omadused. See on leidnud teadusliku tõestuse. Vanad, üle 200aasta vanused männimetsad „toodavad“ osooni ja fototsüntiide – aromaatseid osakesi, mis toimivad tuberkuloosi (tiisikust) ravivalt. Männimetsades olid kopsuhaigete sanatooriumid, kus raviti kopsuhaigeid terveks. Et see nii oli, on juhtum minu lähisugulasega, kes jalutas iga päev läbi männimetsa 5 kilomeetrit edasi-tagasi kaks korda päevas „oma ravijooki“ joomas. Nii kaks aastat ja siis tundis end tervena. Arstide juurde kontrolli minnes tunnistati täiesti terveks. Noor mees läks tagasi Tartu Ülikooli, lõpetas selle edukalt, ja elas kõrge vanuseni.

Minu töökohtades nii Põltsamaa kui Uljaste metskondades oli nii üle 100 kui 200 aasta vanuseid
metsi. Kahjuks neid metsi valdavalt enam ei ole. Olid metsise metsad – 100 kuni 200pluss-aastased madala täiusega männikud kuuse järelkasvuga, kes kasvasid männist isegi kõrgemaks. Nendes metsades meeldis metsistel „mängida“, metsisekanal tibud suureks kasvatada.

Kui puude raievanus on toodud alla saja aasta (näiteks mänd 80, kuuks 70, kask 50), siis varsti ei ole meil enam vanemaid metsi kui märgitud raievanus. Raiering ei lase puudel vanemaks saada. Kahjuks tänane reaalsus on selline!

Lisan neli fotot, millel oleva metsa vanus on üle 100 aasta. 


Loo autor: Aleksander Sinimäe (94)