Kõik uudised

Üraski levikut ohjeldab mitmekesine mets ja looduslikud vaenlased, mitte raie

19. juuni 2023
Metsablogi

Kuuse-kooreürask on Eesti loodusele omane liik - ta on elanud siin aastatuhandeid. Viimastel aastatel on kuuse-kooreüraskid ning nende tekitatud metsakahjustused üha laialdasemalt levinud. Üraskite plahvatuslikule levikule on kaasa aidanud viimaste aastate soojad ja põuased suved ning karmide talvekülmade puudumine - olud, mis on kuuse-kooreüraski jaoks soodsad.

Üraski levikut ohjeldab mitmekesine mets ja looduslikud vaenlased, mitte raie
  

Pinnase üraski levikule on aga ette valmistanud monokultuursete kuusikute istutamine, mis on toimunud juba aastakümneid tagasi ning sellele annavad hoogu lageraied, mille käigus tekkivates metsaservades on kuuskede tüved “alasti” ja päikese meelevalda jäetud. Soe suvi võimaldab üraskil sama hooaja jooksul mitu korda paljuneda ja talvekülma puudumine talve üle elada, puhtkuusikutes aga puudub üraski levikut takistav mitmekesisus - iga järgmine puu on uus toidulaud ja seda ei pea kaugelt otsima. Lageraie käigus tekkivates servades kasvate kuuskede vastupanuvõime on neile harjumatute tingimuste tõttu aga nõrgestatud. Kuuse-kooreüraski arvukuse kontrolli alla saamisel tuleb kasutada pikaajalisi ja hästi läbi mõeldud meetodeid, mõtlematud raied võivad kahjusid süvendada.

Parim ravim - elurikas ja vastupidav mets

Mitmekesine mets, kus leidub mitut liiki puid, erinevaid putukaid ja linde, on vastupidavam nii põuale kui kuuse-kooreüraskile. Puuliikide mitmekesisus pikendab vahemaid, mida üraskil läbida tuleb, et järgmine talle elupaigaks sobiv kuusk leida. Putuka- ja linnuliikide seas leidub aga neid, kelle jaoks ürask, tema munad või vastsed on sobilik suutäis ja kes seeläbi aitavad üraski levikut kontrolli all hoida. Nii sellistele lindudele kui ka putukaliikidele on oluline, et metsas leiduks ka püsti seisvaid surnud puid, sealhulgas kuuski - need pakuvad neile elupaika või toidulauda. Looduslikud üraskite vaenlased on rähnid (kaitsealune laanerähn on selles eriti tõhus), sipelgmardikad, üraskikärbsed jt.


Vaata videolugu putukateadlane URMAS TARTESEGA üraskist, tema laialdase leviku põhjustest ning lahendustest!


Sellist mitmekesist metsa, mis kuuse-kooreüraskile paremini vastu peab, võib leiduda ja saab kujundada igal pool, nii majandusmetsas kui kaitsealadel. Kuivõrd kaitsealadel on raievõimalused piiratumad ja metsad üldjuhul looduslikult kujunenud, on seal ka eelkirjeldatud tingimustele vastavaid metsi rohkem. See, kui seal üraskist kahjustatud kuused ja teised ümberkaudsed kuused maha võtmata jäetakse, ei põhjusta kuidagi üraski edasi levimist, vaid hoopis vastupidi - pidurdab seda. Esiteks annab see võimaluse üraski eespool mainitud looduslikele vaenlastele, teiseks saavad raiumisest loobumisel eluvõimaluse kuused, mis on samas paigas üraskirüüste tingimustes ellu jäänud ning mille geneetiline materjal on järelikult vastupidavam ja seega väärtuslik.


Ükskõik millise metsa majandamisel ja metsauuendusel peame aitama kaasa mitmekesisuse tekkele, näiteks kasvatama segapuistuid, kus leidub nii leht- kui okaspuid. Surnud puidu hoidmine on väga tähtis ka majandusmetsades, sest see suurendab üraskite looduslike vaenlaste arvukust ning elurikkust üldiselt.

Raie ei ole lahendus

Kuigi metsades on hakatud üraski leviku ettekäändel hoogsalt raieid tegema, pole sel ekspertide hinnangul üraski levikule soovitud mõju. Pigem vastupidi. 

Sanitaarlageraie, mida praegu laialdaselt kasutatakse, ei ole üldjuhul sobilik tõrjemeetod ning võib pikas perspektiivis olukorda hullemaks muuta. See ei sobi lahenduseks, sest selle käigus eemaldatakse ka üraskiründes ellu jäänud kuuski, mis tulevikus suudaksid tõenäoliselt nii põudade kui üraskirüüstega paremini toime tulla, samuti sarnaste omadustega järelkasvu anda.


Tuulemurd ja -heide tuultele avatud lageraielangi servas. Pehme pinnasega on talvetormid ohtralt puid maha murdnud. Päikesele avatud servades on need üraskite toidulauaks. Foto: Urmas Tartes

Teine oluline põhjus, miks üraskiprobleem metsades nii suureks paisunud on, on lageraiete käigus tekkivad avatud servad. Sellised servad muudavad metsad tormihellaks ning seni teiste puude varjus kasvanud puude tüved avatakse raie tagajärjel järsult soojusele ja valgusele, mis nõrgestab kuuski. Selliste nõrgestatud kuuskede vastupanuvõime üraskitele on madalam ja seetõttu ongi maastikus näha väga palju surnud kuuskedega palistatud lageraieservi. Samuti võivad sellistes servades kasvavad kuused jääda alla tuultele ja tormidele, mis samuti soodustab üraskite levikut.

Tsiteerides Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Heino Õunapi 2018. aastal peetud ettekannet: “Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib see kesta aastaid“.

Postituse tekst: Eestimaa Looduse Fondi metsameeskond

Videos räägib ja fotod: putukateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes 

Videoloo tegemist toetas Ülemiste keskus.

Loe ka: