Kõik uudised
Kolmandaks tutvustas Innofori metsnik meile ala, kus ühevanuselisest tihedast kuusikust püütakse maaomaniku soovil tasapisi liikuda mitmevanuselise püsimetsa suunas. Tihedast kuusikust võeti välja pooled puud.
10 aastat hiljem on tekkinud looduslik juurdekasv, nüüd on järgmiseks tööks säilikpuude ja seemnepuude valimine ning teise raie tegemine nii, et säilivad vanad puud ja ruumi saavad kasvamist alustanud noored.
Postitus ja fotod: Silvia Lotman, ELFi metsaprogrammi koordinaator
Püsimetsandus suures mastaabis - Silvia Lotmani lühiülevaade õppereisist Soome
Eestimaa Looduse Fondi eksperdid käisid koos Püsimetsaühistu, Kliimaministeeriumi, RMK, Keskkonnameti ja Hiiumaa valla esindajatega augustis õppereisil Soomes, et kuulda sealsetelt teadlastelt ja ettevõtjatelt ning Soome riigimetsa majandajatelt lähemat, kuidas seal püsimetsamajandamisega läheb ning kuidas see praktikas toimib. Jagame metsaprogrammi juhi Silvia Lotmani kiirülevaadet galeriiga.
Foto: Silvia Lotman
Oleme Soomes õppereisil, et uurida, mida siin tehakse püsimetsanduse vallas. Soome loodusressursside instituut LUKE on pannud püsti muljetavaldava katse kliimagaaside mõõtmiseks lageraie, püsimetsa ja raieteta alade võrdlemiseks. Püsimetsanduse võttena kasutatakse siin tugevat harvendust. Mõõdetakse kliimagaase, biomassi, veetaset ja veel paljusid näitajaid. Lageraiejärgselt suurenevad kasvuhoonegaaside emissioonid tänu turvasmuldade lagunemisele võrdlusalaga kõrvutades 30 korda.
Soome riigimetsa majandaja Metsähallitus on saanud riigilt juhtnööri majandada 25% uuendusraiete pindalaga võrreldes püsimetsana.
Käisime vaatamas ala, millel kasutatakse kuni 0.3 ha häilude raiumist. 0,3 hektari suurused häilud on pisut suuremad, kui püsimetsas võiks, piirduma peaks 0,2 või maksimaalselt 0,25 hektariga. Aladelt oli seda ka näha - kuna häilud olid liiga suured, tekkis liigne rohukasv ja need ei uuenenud nii kiiresti, kui võiks.
Innofor OÜ on innovatiivne eraettevõte, mis pakub Soome metsaomanikele metsandusteenust, mis lähtub suuremas osas püsimetsandusest. Metsaomanik saab tellida metsa raiet, kus välditakse lageraied samal ajal majanduslikku kasu maksimeerides. Hattula kandis nägime ala, kus 10 aastat tagasi raiuti 0.3 ha häil ning harvendati häilu ümbert kuusemetsa. Tulemuseks erinevate liikidega looduslik juurdekasv.
Teises Innofori majandatud metsas nägime, kuidas raiega on antud valgust juurde noorte puude kasvatamiseks. Lageraiele tüüpilist alusmetsa puhastamist ei tehta, ruumi antakse juba metsas kasvavatele noortele puudele, puudub vajadus noorte puude istutamiseks ja pidevalt on metsas püsti kõrgeid puid.
Kolmandaks tutvustas Innofori metsnik meile ala, kus ühevanuselisest tihedast kuusikust püütakse maaomaniku soovil tasapisi liikuda mitmevanuselise püsimetsa suunas. Tihedast kuusikust võeti välja pooled puud.
10 aastat hiljem on tekkinud looduslik juurdekasv, nüüd on järgmiseks tööks säilikpuude ja seemnepuude valimine ning teise raie tegemine nii, et säilivad vanad puud ja ruumi saavad kasvamist alustanud noored.
Vantaa lähedal arutasime Innoforiga erinevaid püsimetsanduse kasusid. Soomlased on praktikas ära testinud, et asustuse lähedal võimaldab püsimets säilitada inimestele armsaks saanud vaateid ja seenemetsi, mitmevanuseline metsa struktuur on tugevam tuulemurru vastu ja erinevad puuliigid tagavad kindluse üht liiki tabavate haiguste vastu. Riigi tasandilt vaadates on lageraiest loobumine ja püsiva puukatte säilitamine parim viis riiklike kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Postitus ja fotod: Silvia Lotman, ELFi metsaprogrammi koordinaator