Kõik uudised

Siim Kuresoo: Mida ikkagi tähendab "madala kvaliteediga puit"?

16. juuni 2021
Metsablogi
Riigikogu majanduskomisjon saatis Narva elektrijaamas puidu põletamist lubava eelnõu teisele lugemisele. Järgmise kahe aasta jooksul võib Eesti Energia saada kuni 10 miljonit eurot toetust. Öeldakse, et “biomassina saab kasutada ainult kõige madalama kvaliteediga puitu, muidu toetust ei maksta” ehk siis “puid, millel pole teist kasutust”. Enne, kui sellise mõtte alla neelame, võiks korraks võtta hetke ja mõtiskleda, millest käib jutt.

"Madala kvaliteediga puit" tähendab tihtilugu vahvaid puid, mis on küll kõlbmatud laudade saagimiseks või tselluloosi jahvatamiseks, ent väga sobilikud pesa punumiseks, augu uuristamiseks, kinnitumiseks või nende varjus pikutamiseks. Tuhanded liigid tunnevad neist rõõmu. Ja veel enamgi - nende elu sõltub sellistest puudest. Nende tüvedes on ühtlasi palju süsinikku. Ainus "viga" on nende vale liik, suurus, sirgus ja tihedus puidutööstuse silmis.

10 miljonit on täiesti tarbetu toetus nende “väheväärtuslike” puude raiumiseks. Energiat saab säästlikumalt toota, seda ka ilma massiliselt puid põletamata. On kohatu väita, et puud “tulevad raietega niikuinii metsast välja”. Ei tule nad ühti - looduse seisukohast vaadelduna eelistavad puud kindlalt oma harjumuspärast seente, rähnide ja üraskite seltskonda elektrijaamas põletamisele. Puud taritakse välja, sest nende eest makstakse elektrijaamades raha.

Siin ka illustratsiooniks säärased "väheväärtuslikud" puud, mis potentsiaalselt ahju aetakse:



Postituse autor: Siim Kuresoo