Siim Kuresoo: MAK läheb riigikokku – kuidas edasi?
5-aastase protsessi tulemusena valminud eelnõu kohta saab öelda järgmist:
Riigikokku jõudnud metsanduse arengukava ei ole laiapindne ühiskondlik kokkulepe nagu seda protsessi alguses presenteeriti ning millisena teda siiani aega-ajalt kujutatakse. Sellest eesmärgist loobuti sisuliselt juba kaks aastat tagasi, kui Jüri Ratase toonase valitsuse keskkonnaminister Rain Epler saatis laiali metsanduse arengukava esimese juhtkogu.
Metsanduse arengukava ei ole ka kompromiss looduskaitsjate ja metsatööstuse esindajate vahel, vaid on raskesti alla neelatav kompromiss erinevate poliitiliste jõudude vahel. Looduskaitseliste huvigruppide seisukohtaega pole viimastes etappides arvestatud ning mingisugustes kokkulepetes pole nad osalenud.
Praegusesse olukorda on meid toonud Keskkonnaministeeriumi vastutavate ametnike erapoolik, osapooli solgutav ja usaldust lõhkuv tegevus metsanduse arengukava koostamisel. Nii kava vastuvõtmise kui ka tagasilükkamise korral peame arvestama, et uued metsanduslikud õigusaktid valmistatakse ette samades kabinettides inimeste poolt, kellega keskkonnaühendustel ja teistel elurikkust oluliseks pidavatel osapooltel puudub vastastikune usaldus ning kelle suhtumine ja hoiakud on meid ka tänasesse seisu toonud.
Metsanduse arengukavas ei ole selgesõnaliselt kirjas raiemahtu. MAKi raiemahuna kirjeldatav 9–11 miljonit tihumeetrit on üks mitmest stsenaariumist selle dokumendi lisas nr 1. Selle numbri kujutamine optimaalsena või raiemahu eesmärgina on soovmõtlemise võimalik maksimummäär, mida rakendatakse oma äriliste või poliitiliste huvide ette. Jälgides arengukavas kirja pandud pealiseesmärke, ei ole võimalik nõnda palju raiuda.
“Kuna keegi pole rahul, siis oleme leidnud kesktee” on mugav narratiiv seisukoha eest peitu pugejatele, sest triivib meid eemale arengukava sisulistest küsimustest. Metsanduse arengukava puhul pole tingimata oluline, kui rahulolematu keegi on, vaid see, kuidas on lahendatud metsahüvede jagunemine era- ja avalike huvide vahel. Kas liigume jätkuvalt puidu maksimaalse kättesaadavuse ja rahaks tegemise suunas või tahame võtta kursi metsa erinevaid väärtusi võrdselt arvestavale ja keskkonna taluvuspiiridesse jäävale rajale. 9–11 miljoni tihumeetri jagu raieid seda viimast ei võimalda.
MAK ei lahenda 101 probleemi, mille lahendamise ülesande valitsus 2019. aastal selle koostamisele seadis. EKO on kogu protsessi vältel töötanud selle nimel, et need probleemid saaksid lahendatud just MAKis, kuid sellele on väga mitmetahuline vastuseis. See ei tähenda, et need probleemid ei ole enam tähtsad, töötame pidevalt neile lahenduste leidmise nimel ka teistes raamides.
MAKi tugevuse või nõrkuse tõetund on selle eesmärkide rakendamine teistes protsessides. Vaatame tähelepanelikult, millisesse suunda liigub RMK strateegia, mida on seni tagasi hoidnud riikliku arengukava puudumine. VKG on öelnud, et uue tselluloositehase rajamine satub ohtu, kui raiemahuks kehtestatakse 9–11 miljonit tihumeetrit. Jälgime nüüd huviga, kas tegemist oli tühja ähvardusega, mille sarnaste foonil on kulgenud viimaste aastate metsadebatt, või jääb tselluloositehase rajamine tõesti katki (meie nägemuses võiks viimane valmida väiksemana, aga see polevat äriliselt võimalik).
Metsanduse arengukava ümber toimuv on raisanud hulga kriitilisi aastaid selle asemel, et teha olulist pööret Eesti metsanduses, et meie metsad panustaks võimalikult hästi metsaelustiku heasse käekäiku, kliimamuutuste leevendamisse ja inimestele erinevate hüvede pakkumisse. Sellest on paganama kahju.
Nüüd jääb üle jälgida, kuidas läheb üle viie aasta veninud protsessi kiire lõppmäng poliitilisel tasandil. Tunnustame keskkonnaminister Madis Kallast selle eest, et eesmärkide osas on metsanduse arengukava praeguse kümnendi peamisi väljakutseid arvestav ja paljude Eesti inimeste hoiakutega kooskõlas. Paraku kardame, et praktilisel tasandil muutuse loomiseks jääb sellest väheks ning varem kirjeldatud probleemide lahendamisel ei ole sellest suuremat abi. Kaalume jätkuvalt kava vastuvõtmisel selle vaidlustamist ning töötame visalt edasi, et piisav hulk veel heas looduslikus seisundis metsi oleks raiete ja kuivenduse eest kaitstud ning majandusmetsades rakendataks võimalikult loodussõbralikke võtteid. Kui seda ei saa teha MAKi abil, tuleb leida teised võimalused.
Postituse autor: Siim Kuresooo, ELFi metsaprogrammi juht