Kokkuvõte rahvusvahelisest säästva metsanduse töötoast Alutagusel

Esimese päeva programmi põhiosaks kujunes väljasõit, mis koosnes kolmest sihtpunktist - haava puitmassitehas Estonian Cell, turismikeskust Avinurme puiduait ja väljasõidu lõpus külastasime lendorava elupaigaks olevaid metsi Alutagusel.

Estonian Celli puhul avaldas osalejatele muljet selle ettevõtmise suurus. Kuna tehase puidutarve on sedavõrd suur ja peamiselt ostetaksegi kogu vajaminev haavapuidust Eestist, kasutatakse tehases ära suurem osa Eestis raiutud haabadest. Tehases toodetakse puitmassi mehhaaniliselt ning peale pleegitamise ei nõua see muud keemilist protsessi.

Järgmiseks peatuspaigaks oli Avinurme puiduait, kus kostitati meid lõunasöögiga ning tutvustati kohalike käsitöömeistrite leidlikke tooteid. Päris mitmed osalejad said puiduaidast soetada enda lähedastele ettenägelikult kõik jõulukingid.

Viimase käiguna külastasime lendorava elupaigaks olevat metsa. Ootuspäraselt ei õnnestunud meil lendoravat ennast kohata, kuid nägime tema tegutsemisjälgi ehk maakeeli kakat, pesaõõnsusi ning lõpuks õnnestus näha ka rajakaamera poolt salvestatud videolõike, kus loomake kogu ilus näha oli.

Pärast väljasõitu oli aeg teha lühike reflektsioon nähtu kohta. Osalejad jagunesid töögruppidesse et hinnata, milline külastatud ettevõtmistest haakub kõige paremini säästva metsanduse ideega. Ühes töögrupis tekkis huvitav mõte hinnata kõiki kolme sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju jaotuse järgi ja uurida, kas nähtud ettevõtmiste puhul on need tasakaalus. Järeldusena leiti, et tegelikult pole ükski ettevõtmine lõpuni tasakaalus - Estonian Celli puhul on majanduslik mõju väga suur, kuid samas ka keskkonnamõju ja energiatarve on taolise mastaabi puhul üüratu, Avinurme Puiduait on sotsiaalselt oluline ettevõte, mis toetab kohalikku traditsioonilist elulaadi, kuid majanduslik kestlikus on küsitav ning puudu on keskkonnapoliitika, lendorava kaitse on looduskaitseliselt ülioluline, kuid selle tegevuse majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused on hetkel välja arendamata.

Hommikul alustasime erinevate ettakannetega. Gwil Wren Suurbritannia keskkonnaühendusest EuCAN rääkis põhjusest, mis nende fookusesse on sattunud säästev metsandus ning mis on varasemalt tehtud teistes riikides, et mõista, kuidas erinevates riikides säästva metsanduse käsitlus erineb ning millised on ühisosad. Kuna Euroopa Liidus ei ole ühtset metsapoliitikat, mis seda sektorit ühtlaselt suunaks, siis on pilt eri paigus väga kirju. Jutu võttis üle poliitikaanalüütik Juliette Augier Prantsusmaa konsultatsioonibüroost Oréade-Brèche ning rääkis, kuidas Euroopa Liit suunab oma meetmeid säästva metsanduse edendamiseks. Tema põhisõnum oli, et EL pakub arvukalt finantsinstrumente säästvat metsandust edendavateks tegevusteks, kuid paljud riigid (s.h. Eestis) ei kasuta neid maksimaalselt ära.  

Jätkasime “algatuste turuga”, kus osalejad said esitleda oma koduriigist kaasa toodud projekte ja teemasid. Algatuste turul pakuti väga erinevat “kaupa” uute teadmiste ja huvitavate ettevõtmiste näol. Näiteks rääkis Patrick Cook organisatsioonist Butterfly Conservation  uuringust, mis viidi läbi Suurbritannias püsimetsamajandamise mõjust liblikatele. Ökoloog Jonathan Bradley ühingust Verdant Ecology kõneles väljasuremisvõlast ja ümbritsevate maastike seisundi üllatavalt suurest mõjust liikide seisundile. Eestimaa Looduse Fondi poolt tutvustasime Ülemiste Keskuse toel elluviidava projekti "Tuleviku metsandus" raames kogutaud teadmisi püsimetsamajandusest Eestis.

Ettekannete seas tutvustati ka mitmeid toredaid algatusi - Mattias Luha rääkis tulundusühistust Forestly ja Püsimetsaühistust, Evropi Sofia Dalampira Tessaloniki Ülikoolist tutvustas Hippokratese talu, mis tegeleb loodussäästliku toidutootmisega jne.

Päeva lõpus vaatlesime eesti metsandust erinevate nurkade alt ning arutlesime, millised on Eesti võimalused metsanduse säästvamaks muutmisel. Kõlama jäi mõte, et meie kodumaa metsadel on suur potentsiaal, mida ei ole täna tervikuna ära kasutatud. Seminari töö tulemusel sõnastati ühine kokkuvõte, mis Eesti keelde tõlgituna kõlab järgnevalt:

“Usume, et Eesti metsadele omane looduväärtus on alahinnatud ning praegune peamine fookus on suunatud puidutootmisele, mis on lühinägelik ja valesti seatud siht. Meie hinnangul peaks Eesti inimestel olema suurem võimalus kaasa rääkida oma suurejooneliste metsade tuleviku kujundamisel ning rohkem tuleb soodustada alternatiivseid säästlikke mittepuidulisi metsade kasutamise võimalusi - nagu näiteks tervise edendamine, looduskaitse, turism ja kliimamuutuste leevendamine. Me kutsume üles Eesti Vabariigi Valitsust koostama sellist uut metsanduse arengukava, mis annab hoogu uutele säästvat metsandust toetavatele algatustele, kaitseb väärtuslikke metsakooslusi ja ohustatud liike ning saab seeläbi riigina kasu oma tähtsa loodusressursi kogu potentsiaalist.”

Originaalis sõnastati kokkuvõte aga inglisekeelsena, sest selline oli töötoa töökeel:

“We belive that the intrinsic natural value of the forests of Estonia are undervalued and the primary focus on timber production is short sighted and misplaced. It is our view that the Estonian People should be given a greater opportunity to be involved in the future of their iconic forests and be encouraged to undertake alternative and sustainable activities like health promotion, tourism, wildlife protection and climate change mitigation. We encourage the Estonian Government to establish a National Forest Plan that incentivises sustainable activities, protects valuable habitats and species and benefits all aspects of this national resource ." 

Täname kõiki osalejaid, teiega oli võrratu! Säästva metsanduse töötoa toimumist toetasid Ülemiste keskus, Forum Synergies ning Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.