Riigimetsa raiemahu vähendamisega tuleb alustada kohe
Raiemaht riigimetsas moodustab kogu Eesti raiemahust umbes kolmandiku. RMK kohustus on riigile kuuluvat metsa majandada, hoida ja kaitsta. Kliimaministri ettepanek jätta raiemahud samale tasemele välistab metsade loodusliku seisundi kaitse, lubades jätkuda metsaelustiku seisundi halvenemisel ja elupaikade hävimisel.
Eesti metsades on aastaid toimunud üleraie - metsa on raiutud rohkem, kui seda juurde kasvab. Metsatagavara vähenemise tõttu hakkavad juba peagi ka raiemahud paratamatult drastiliselt langema ning seda on tõdenud nii keskkonnaagentuur, kui ka RMK ise.
Et suunata Eesti metsandus jätkusuutlikule kursile, on ELFi ettepanek järgmine:
1) Vähendada riigimetsa raiemahtu juba alates 2025. aastast samm-sammult
Tänavune raiemaht riigimetsas on 9180 hektarit - see võrdub umbes Vormsi saare pindalaga, mis on Eesti-suuruse riigi kohta liiga suur lageraieala. Vaesuva metsaelustiku ja süsinikuemissiooni seisukohalt oleks parim, kui raiemahtu kohe oluliselt langetada. Et tagada puidutööstusele vajalik stabiilsus praeguses ebakindlas majandusolukorras, on üleminek madalamale raiemahule võimalik teha järk-järguliselt, vähendades riigimetsa raiemahtu kindla protsendi võrra aastas.
2) Tuua metsandusse rohkem püsimetsana majandamist
Lageraiepõhisest metsa majandamise mudelist tuleb üle minna valdavalt püsimetsandusele tuginevale majandusmudelile. Püsimetsandus on loodussõbralik metsamajandamise viis, kus hoitakse järjepidevalt kõrgmetsa ning kasutatakse üksnes valikraieid või raiutakse väikeste häiludena. Ka püsimetsanduses on teatud metsatüüpides ja eesmärkidel lageraied omal kohal, kuid mitte valdava majandusvõttena.
3) Vältida suurte lagedate alade teket ning metsamaastike killustumist
Metsamaastiku sidususe tagamiseks tuleks raieid planeerida nii üleriigiliselt, maastiku tasandil kui lankide/eraldiste tasandil. Liikidele tuleb tagada levikukoridorid ning suure ruumivajadusega liikide püsielupaikade ümber säilitada lageraietest puutumatud puhveralad. Samuti tuleb vältida suurte lageraiete tegemine liiga lähestikku - nii tekivad killustunud metsamaastikud, kus metsaliikidel on väga raske ellu jääda ning lageraiejärgse elustiku taastumine maastiku mastaabis väga aeglane.
Eesti metsalinnustik on viimastel kümnenditel langenud 60 000 paari võrra aastas ning Keskkonnaagentuuri hinnangul on languse üheks põhjuseks elupaikade kadumine. Vaatamata kaitsemeetmetele pole mitme langeva arvukusega liigi käekäik (nt metsis, kassikakk) hakanud paranema. Linnustiku seisund on hea indikaator kogu metsaelustikule - nende liigirikkuses ja arvukuses peegeldub ka ülejäänud metsaelustiku (nt putukate, mikroelupaikade ja puude-põõsaste mitmekesisus). Samuti on Tartu ülikooli teadlased leidnud, et kõige elurikkamate metsade - vanade metsade osakaal langeb majandusmetsades järgmistel aastakümnetel märkimisväärselt. Selleks, et hoida ja kaitsta metsade elustikku, peame lõpetama üleraie ning minema üle jätkusuutlikule majandamisele.