Riigikohus andis Keskkonnaametile suuniseid metsateatiste seadusega kooskõlla viimiseks
Riigikohus selgitas Keskkonnaametile, et kui amet koostab metsateatisi ehk raielubasid, tuleb loa andmist põhjendada samal viisil nagu kõiki teisi haldusakte. Kõik raielubadest puudutatud isikud peavad saama võimaluse otsusega tutvumiseks ning vajadusel ka vaidlustamiseks. Hiljutisest Riigikohtu otsusest Märjamaa metsapargi juhtumis selgus, et Keskkonnaameti senine praktika metsateatiste põhjendamisel ei vasta haldusmenetluse nõuetele ning Keskkonnaamet peab oma õigusvastast praktikat nüüd muutma.
Riigikohtu tõlgenduse kohaselt on metsateatis elektroonilises vormis haldusakt, millele kohalduvad kõik haldusaktile ette nähtud nõuded,sh otsuse põhjendamise ja vaidlustamise viite lisamise kohustus. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleb metsaregister kujundada ümber nõnda, et selliseid nõudeid oleks võimalik tõhusalt ja õiguspäraselt täita.
Raielubade andmise sisuline põhjendamine on eriti oluline kaitstavate loodus- või kultuuriväärtustega aladel, aga näiteks ka nn RMK määratletud kõrgendatud avaliku huviga metsades (nn KAH alad), kus kehtib nõue kaasata otsuste tegemisse avalikkust. KAH alade kaasamiste puhul on problemaatiline see, et tihtipeale toimuvad kaasamiskoosolekud pärast raielubade väljaandmist ehk raieotsus on juba enne kaasamist tehtud. See praktika vajab kindlasti muutmist, sest otsus peaks tehtama arvestades kaasamise tulemusi, mitte sõltumata kaasamisel esitatud seisukohtadest. Samuti peaks otsusest selguma, milliseid ettepanekuid kaasamisel tehti ja kuidas neid arvestati.
Metsaraiet lubatakse meil teha ka kaitsealade piiranguvööndites. Just sellistel aladel on eriti oluline põhjalikult kaaluda, millist raieviisi lubada. Üheks tüüpiliseks kaitse-eesmärgiks kaitsealadel on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kui sellise eesmärgiga kaitsevööndisse taotletakse näiteks luba lageraieks, tuleks loa andjal läbi mõelda, milliste maastikuliste ja liigiliste väärtuste kaitseks on ala loodud ning kaaluda, milline raieviis oleks kaitse-eesmärgiga kooskõlas. Loodusväärtuseid reeglina hävitava ja maastikupilti muutva lageraie taotluse korral on Keskkonnametil õigus ka loa andmisest keelduda. Sarnased kaalutlused peavadki nüüd Riigikohtu lahendi järgi olema metsateatistes arusaadaval viisil kirja pandud. Riigikohtu otsus jõustub väljakuulutamise hetkest ja seega alates 28.oktoobrist 2020 peaksid kõik metsateatised otsuste kaalutlusi ja ka vaidlustamisviiteid sisaldama.
Eestimaa Looduse Fond leiab, et olukorras, kus raiemahud on rekordilised,
kaitsealadel kohtab üha enam lageraieid ning avalikkuses kuuleb nurinat asulalähedaste metsade lageraiete teemal, on Riigikohtu meeldetuletus otsuste põhjendamise olulisuse kohta väga vajalik ja aitab ennetada konflikte.