Raport: kasvav nõudlus biomassi järele annab Eestis ja Lätis metsaraiele hoogu
Ingliskeelse raporti leiab siit!
Eestimaa Looduse Fondi ja Läti Ornitoloogiaühingu koostatud raport “Hidden inside a wood pellet: intensive logging impacts in Estonian and Latvian forests” (“Peidus puidugraanulis: intensiivsete raiete mõjud Eesti ja Läti metsades”) näitab, et mõlema riigi metsatööstusele on omane intensiivne lageraietel põhinev majandamine. Paraku ei taga seadused ja regulatsioonid kummaski riigis piisavat loodusväärtuste kaitset ning võimaldavad energiaks põletada mistahes metsadest pärit puitu. Nii Eesti kui Läti metsades seotakse üha vähem süsinikku. Nõnda ei kasuta kumbki riik ära metsade potentsiaali kliimamuutuse leevendajana. Samal ajal raiutakse jõuliselt tuhandetele liikidele olulisi metsaelupaiku. Eriti kahetsusväärne on tõik, et lageraieid tehakse ka vanades liigirikastes metsades, sh Natura 2000 aladel.
Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo nendib, et kuigi bioenergeetikas kasutatavast puidust räägitakse kui jääkidest, siis ometi kasutatakse üle poole Eestis raiutavast puidust just energeetikas. Suur nõudlus biomassi järele ning rahaline stiimul mõjutavad otseselt raieotsuseid ja raiemahte. "Kui Holland, Taani või mõni kolmas riik plaanib saavutada süsinikuneutraalsuse Eestist pärit biomassi abil, mõjutab see oluliselt meie metsi. Elurikkuse ja kliimakriisi valguses on oluline metsa ja metsa hüvesid paremini hoida. Kahjuks pole seda probleemi senimaani piisavalt teadvustatud."
Paraku ei suuda looduse olulist kahjustamist ära hoida ka mitmed vabatahtlikud sertifikaadid, mis peaksid väidetavalt kaitsma metsa eri väärtusi. Nõnda impordivad riigid nagu Taani, Holland ja Suurbritannia puidust biomassi, mis võib olla küll sertifitseeritud, ent ei ole tegelikult säästlikult varutud.
Et puidu massiline ahju ajamine soodustab kliimamuutust, on rõhutanud ka 800 teadlast ühispöördumises Euroopa Parlamendile ning Euroopa Teaduste Akadeemia. “Absurdset ideed, et metsade intensiivne majandamine ja puidu massiline põletamine on kuidagi kliimale hea, levitatakse jätkuvalt ka Lätis. Numbrid näitavad aga vastupidist: suurenev raieintensiivsus Lätis ja Eestis mitte üksnes ei vähenda süsiniku sidumist metsades, vaid hävitab elupaiku ja seab ohtu metsaliike,” sõnas Läti Ornitoloogiaühingu juht dr Viesturs Kerus.
Õnneks pole bioenergia käsitlemine taastuvenergeetikana kivisse raiutud. Euroopa Komisjon on lubanud vaadata roheleppe raames üle ka senised taastuvenergeetikat puudutavad reeglid. Eestimaa Looduse Fond on liitunud üleeuroopalise pöördumisega, mis kutsub eelistama metsade kaitset põletamisele. Pöördumist saavad toetada ka kodanikud. Uuri lähemalt: https://you.wemove.eu/campaigns/euroopa-liit-peab-metsi-kaitsma
Rohkem infot:
Siim Kuresoo
Metsaprogrammi juht ja juhatuse liige
Eestimaa Looduse Fond
siim@elfond.ee
tel +372 56 469 026
Viesturs Kerus
Läti Ornitoloogiaühingu juht
viesturs@lob.lv