Rainer Kuuba Uma Lehes: Linnurahu ajal metsa ei raiuta!

Lindude kevadisel pesitsusajal peaks RMK igal juhul raiumist vältima. Kui tahetakse üraski söödud puid maha võtta, tuleks seda teha suve poole. Kevadise võitluse tulemuseks on veelgi rohkem üraskeid. Ürask tuleb sisse, kui kuused on nõrgad. Kuusk on nõrk, kui on kuiv. Eriti hull on siis, kui metsamasinatega on pehmel pinnasel tehtud hooldusraiet, metsaalused on segi keeratud ja juured puruks sõidetud. Sellised puud ei jõua nii palju vaiku ajada, et ürask koore all ära upuks.

Nimelt on kuusel selline kohastumus, et kui ürask läheb elava puu koore alla, hakkab kuusk vaiku ajama ja ürask upub vaigu sisse ära. Kui üraskeid on vähe, jääb kuusk elama. Kui aga palju, siis ei jõua kuusk nii rohkesti vaiku ajada, et kõiki üraskeid ära uputada.

Üraskit on püütud püünispuudega. Seda tehti eelmisel sajandil ka Eestis. Selleks raiuti juba veebruaris või märtsis maha üksikud kuused. Need toodi metsast välja kas aprilli lõpus või mais, kui oli juba näha, et ürask on koore alla läinud. Aga praegu räägitakse, et raiuda tuleb palju. Üraski jaoks tähendab see, et tema elu tehakse veel paremaks. Eriti siis, kui puud võetakse maha kevadel.

Püünispuudest on kasu vaid siis, kui kõik need puud ära kooritakse. Et munast välja tulnud vastsed ei jõuaks suureks saada. Aga kui üraskitega palgid viiakse koorimata kusagile saeveski platsi peale, tulevad noored üraskid seal koore alt välja ja lendavad edasi järgmiste puude peale.

Kui möödunud sajandil oli Eestis tavaline, et kuuse-kooreüraskil oli suve jooksul ainukt üks haue, siis sel sajandil on seoses kliima soojenemisega olnud peaaegu igal aastal kaks hauet. 2018. a oli suvi kuiv, kuum ja pikk ning üraski teine haue sai siis väga korralik. Metsamajanduslike võtetega pidanuks üraskit tagasi hoidma 2018. aasta suvel või sügisel. Siis, kui oli näha, et kuuskedel vaik juba jooksis, kuigi okkad olid veel rohelised.

Väga paljud metsaomanikud seda ka tegid. Nägid juba siis ära, et üraskit on palju. Ma ise pidin ka ühe lapi lagedaks raiuma. Samas ühe osa üraskite söödud puid jätsin alles. Tänaseks on näha, et üksjagu kuuski on mul kuivanud, aga nendesse on ka juba rähne pesitsema asunud. Teine jagu vanu kuuski elab edasi.

RMK tegi 2018. aastal sanitaarraiet vähem, kui on varem teinud. 2017-2018 aastatel tehti riigimetsas sanitaarraiet vaid 2/3 sellest, mida tehti 2015-2016. Ilmselt seepärast, et 2018 oli puidu hind hea ja siis raiuti suurte lankide kaupa sellist puitu, mida müüa saab.

Siis ei viitsinud RMK neid üksikuid puid otsida, kus ürask koore all oli. Nii et RMK ise jättis 2018. a selle töö tegemata. Veel suurem viga on see, kui metsakuiva minnakse kevadel lõikama. Sest metsakuiva peal elavad üraskite vaenlased.

Putukateadlaste sõnutsi tõuseb üraskite looduslike vaenlaste arvukus tippu aasta või kaks pärast üraskite soodsat sigimisperioodi. See tähendab, et 2020-2021 peaksime nägema metsas rohkem üraski looduslikke vaenlasi. Need on linnud ja putukad, kes söövad üraskeid ja nende vastseid. Aga kui raiuma hakatakse täpselt sellel ajal, kui linnud pesitsusega alustavad, ei saa üraskitest toituvate lindude arvukus kasvada. Ja asi läheb aina hullemaks.

Suured üraskikahjustused Tšehhi- ja Saksamaal ongi metsamajanduslike vigade tulemus. Sest seal on juba üle saja aasta rajatud ja kujundatud üheliigilisi kultuurpuistuid. Saksamaal on intensiivselt majandatud metsad liigivaesed ja näiteks mõned linnuliigid ongi päris ära kadunud. Rähnid on neist kõige tähtsamad.

Saksamaal on juba möödunud sajandi lõpust katsetatud mõnes paigas sellist praktikat, et mõned üraskirüüste kohad on jäetud täiesti puutumata. Elu on näidanud, et üraski looduslikud vaenlased on tagasi tulnud ja mida aeg edasi, seda väiksemad on olnud neis metsades järgnevad üraskikahjustused.