Kõik uudised
Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on KAH alade metsi majandada lage- ja turberaiete vabalt püsimetsana, kasutades metsade majandamiseks peamiselt valikraieid. Palojärve ümbruse metsadest saadud puidutulu ei kaalu üles sadade inimeste positiivseid emotsioone ning tervisespordi elamusi, mida just taolistest vanadest männimetsadest ammutamas käiakse.
Murettekitav näide RMK kaasamis- ja raiepraktikatest Palojärvel
Palojärve äärsetes populaarsetes puhkemetsades käivad täna täie hooga raied. Seda vaatamata äsja ametist lahkunud keskkonnaministri Rene Koka 25.septembril RMK-le antud suunisele peatada raietööd kõrgendatud avaliku huviga (nn KAH) aladel kuni kokkulepete sõlmimiseni. Palojärve ääres peeti küll kaasamiskoosolek, kuid suuremat osa kohalike elanike ettepanekutest arvesse ei võetud. Samuti on pooleli Kanepi valla üldplaneering, kus metsad, mida raiutakse, on märgitud puhke- ja virgestusalaks. Lõplikud otsused sealse metsa majandamise tingimuste osas on veel tegemata. Raietööd algasid vastu nädalavahetust, mis muutis keeruliseks metsateatiste vaidlustamise ning suuremad tööd on tänaseks juba läbi viidud.
Paraku ei ole Keskkonnaamet kaalunud ja arvestanud kogukonna seisukohti haldusmenetluse nõuete kohaselt, kuigi seda peab metsateatiseid ning raielubasid väljastades tegema. Ka kaasamiskoosolek toimus peale raielubade välja andmist. Metsateatiste põhjendamise nõuete massilisele rikkumisele Metsaregistris on viidanud hiljuti Riigikohus (vt kommentaarides).
Palojärve ümbritsevas puhkemetsas on tehtud aegjärkne raie, mis tähendab metsa lagedaks raiumist mitmes järgus. Kuigi viimastel päevadel tehtud raietega Palojärve ümbrust veel lagedaks ei võetud, siis turberaiete loogikat ja regulatsiooni järgides jõutakse lageda tulemuseni järgmis(t)e raiejärkudega. Seega võib eeldada, et peagi laiub Palojärve ümber üle 7 hektari suurune lage ala äsja tärganud noorte mändidega. Tuleb märkida, et sealsed metsad on üle 140 ja 150 aasta vanad, mis tähendab, et samaväärset metsa ei õnnestu näha Palojärve ümbruses isegi meie lastelastel.
Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on KAH alade metsi majandada lage- ja turberaiete vabalt püsimetsana, kasutades metsade majandamiseks peamiselt valikraieid. Palojärve ümbruse metsadest saadud puidutulu ei kaalu üles sadade inimeste positiivseid emotsioone ning tervisespordi elamusi, mida just taolistest vanadest männimetsadest ammutamas käiakse.
Nii Palojärve kui teiste KAH-metsade raiete osas on õhus küsimus - mida tähendab ja maksab keskkonnaministri RMK nõukogule antud suunis jõuda enne metsatöödega alustamist KAH aladel kohalike elanike ja omavalitsustega tööde tingimustes kokkuleppele?
Postituse autor: Liis Kuresoo
Postituse autor: Liis Kuresoo