Mis on valesti Natura metsatoetustega?

Üheks toetuseks, millele Riigikontroll osutab, on Natura alade omanikele makstav metsatoetus. Riigikontroll toob oma analüüsis välja järgmist: “Natura metsatoetust on makstud raiutud alade eest. Natura metsatoetuse eesmärk on tagada kaitseväärtuste hea seisund ja kompenseerida omanikele saamata jääv tulu. Metsa raiumisel on tulu saadud ja ka metsaelupaika muudetud. Sellisele alale Natura toetuse maksmine on ebaefektiivne. Iga-aastaselt makstakse Natura metsatoetust ca 4,4 mln eurot. Info selle kohta, kui suures mahus toetatud metsaaladest on metsa tegelikult raiutud, pole teada”

Selle aasta veebruaris teatasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, et peatavad Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse tõttu raied Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealade piiranguvööndites inventeeritud metsaelupaikades. Kokku kutsutud ümarlaual tutvustati ka plaani, et Natura metsatoetust suurendatakse piiranguvöönditesse jäävates elupaikades sihtkaitsevööndis olevate alade toetustega samale tasemele. Eestis on Natura aladel ja teistes kaitsealade rangelt kaitstavate sihtkaitsevööndite toetuse määr 110 eurot hektari kohta aastas, piiranguvööndite ja hoiualade toetus on kuni 60 eurot hektari kohta aastas.

Metsatoetuse suuruse ja korra otsustab keskkonnaminister määrusega, kusjuures sel aastal muudeti seda määrust nõnda, et toetusi makstakse lisaks Natura 2000 võrgusikku kuuluvatele aladele ka teiste kaitsealadel, kuid lubatud toetuse suurenemist piiranguvööndi metsaelupaikadele ei ole määruses siiski ette nähtud.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda juhtis määruse muutmise käigus ministri tähelepanu asjaolule, et lageraiutud alade eest toetuse maksmine ei ole õigustatud, toetusraha tuleks suunata metsaomanikele, kes kaitsealade loodusväärtusi hoiavad. Lageraiutud aladele arvelt kokku hoitud toetusrahade eest tuleks suurendada hoopis toetust nendele metsaomanikele, kes oma metsi hästi hoiavad. Paraku seda nõu kuulda ei võetud, samas ei täidetud ka lubadust suurendada nende metsaomanike metsatoetusi, kelle maadel asuvad kaitstavad metsaelupaigad põhjendusega, et vajalikke muudatusi enam teha ei jõua.

Riigikontroll on seega oma auditis õigusega välja toonud Natura metsatoetuse süsteemi kahjulikkuse meie kõigi elukeskkonnale. Keskkonnaministeerium on lubanud, et toetused vaadatakse ringi 2028. aastaks, kuid selline perspektiiv ei ole kindlasti rahuldav ning lahendus tuleb leida oluliselt kiiremini. Tuleb silmas pidada, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus võib Eestile tuua kaasa kuni 140 miljoni euro suuruse trahvi ning Natura alade kompensatsioonide õiglus ja suurus on selle probleemi lahendamisel oluline aspekt. Riik ei tohi seda muret unarusse jätta.