Kõik uudised
Kõrgeima väärtusega on metsa elurikkust säilitavad nn baas- ehk tugiteenused: elu- ja sigimispaikade pakkumine ning seeläbi terviklike toitumisahelate säilitamine; tervikliku aineringe ja mullatervise säilitamine; süsinikuringe tasakaalustamine. Sama olulised on metsa pakutavad nn reguleerivad teenused: vee filtreerimine ja niiskusrežiimi tasakaalu tagamine, sh vihma tekitamine, aga ka vee sidumine ja üleujutuste kaitse.
Pikemas perspektiivis on rahaliselt järgmise väärtusega metsa kultuurilised hüved: pärimus- ja kultuuriloome, teadusbaas, seire, puhkemajanduslik väärtus. Ja alles viimasena tuleb metsa nn varustusteenuste väärtus: puiduvaru, marjavaru, ulukivaru jne. Need on kõik bilansiliselt madalaima väärtusega, sest nende püsivalt väärtuslikuna hoidmine kahjustab tegelikult kõiki teisi eespool loetletud väärtusi. Enamasti arvutatakse tänases majandusmudelis just puiduväärtust kõrgeimaks, kuna arvutustest jäetakse välja metsandussektori välised kulud ja pikaajalise perspektiivi kulud tulevikus. Näiteks puupõllu pidamiseks on vaja inimesel teha palju rohkem kulutusi kui püsimetsanduse korral, mil mets teeb palju inimese eest tasuta ise ära. Samuti tekitab tulevikus inimkonnale kõrgeid kulusid paljude metsahüvede kadu või väärtuse vähenemine, mis on tingitud tänasest intensiivsest ja vaid puidupõhisest majandamisest.
Seega, vastutustundlik riik, omavalitsus, maaomanik või lihtsalt kodanik teeb endale alguses selgeks kõik võimalikud hüved, mida mets on võimeline pakkuma, arvutab nende väärtuse pikaajalises perspektiivis (mitu inimpõlve edasi), loob selle teadmise baasil mitu alternatiivset võimalikku arengustrateegiat ning alles siis hakkab kavandama oma tegevust metsaga koostöös.
Postituse autor: Lauri Klein, ELFi ekspert
Loe ka:
ELF Arvamusfestivalil: Millises maailmas tähistab Eesti oma 120. sünnipäeva?
ELF Arvamusfestivalil: Milliseid hüvesid mets pakub?
Milliseid hüvesid mets pakub? Kas mõned metsast saadavad hüved on olulisemad kui teised? Kuidas seda hinnata? Just sel teemal räägib kaasa ELFi ekspert Lauri Klein Arvamusfestivali arutelul "Metsakaubamaja - valikus on erinevad keskkonnahüved!". Lauri juhatab teema sisse eri hüvede ja nende väärtuste tutvustamisega.
21. sajandil ei tohiks enam metsa vaadata kui pelgalt puitu pakkuvat rahaallikat. Ökosüsteemina, milles oluline osa ka inimesel, kätkeb mets endas palju suuremaid ja kestvamaid väärtusi kui rahaks muudetav puit. Hüved ehk nn ökosüsteemi teenused, mida me metsalt õiglase käitumise korral saame, on meile eksistentsiaalselt üliolulised ja lühiajalisest tulust palju väärtuslikumad.
Kõrgeima väärtusega on metsa elurikkust säilitavad nn baas- ehk tugiteenused: elu- ja sigimispaikade pakkumine ning seeläbi terviklike toitumisahelate säilitamine; tervikliku aineringe ja mullatervise säilitamine; süsinikuringe tasakaalustamine. Sama olulised on metsa pakutavad nn reguleerivad teenused: vee filtreerimine ja niiskusrežiimi tasakaalu tagamine, sh vihma tekitamine, aga ka vee sidumine ja üleujutuste kaitse.
Pikemas perspektiivis on rahaliselt järgmise väärtusega metsa kultuurilised hüved: pärimus- ja kultuuriloome, teadusbaas, seire, puhkemajanduslik väärtus. Ja alles viimasena tuleb metsa nn varustusteenuste väärtus: puiduvaru, marjavaru, ulukivaru jne. Need on kõik bilansiliselt madalaima väärtusega, sest nende püsivalt väärtuslikuna hoidmine kahjustab tegelikult kõiki teisi eespool loetletud väärtusi. Enamasti arvutatakse tänases majandusmudelis just puiduväärtust kõrgeimaks, kuna arvutustest jäetakse välja metsandussektori välised kulud ja pikaajalise perspektiivi kulud tulevikus. Näiteks puupõllu pidamiseks on vaja inimesel teha palju rohkem kulutusi kui püsimetsanduse korral, mil mets teeb palju inimese eest tasuta ise ära. Samuti tekitab tulevikus inimkonnale kõrgeid kulusid paljude metsahüvede kadu või väärtuse vähenemine, mis on tingitud tänasest intensiivsest ja vaid puidupõhisest majandamisest.
Seega, vastutustundlik riik, omavalitsus, maaomanik või lihtsalt kodanik teeb endale alguses selgeks kõik võimalikud hüved, mida mets on võimeline pakkuma, arvutab nende väärtuse pikaajalises perspektiivis (mitu inimpõlve edasi), loob selle teadmise baasil mitu alternatiivset võimalikku arengustrateegiat ning alles siis hakkab kavandama oma tegevust metsaga koostöös.
Tule metsahüvede teemal kaasa mõtlema ja arutama 11. augustil kl 14-16 Paidesse Arvamusfestivali Metsaalale!
Arutelu korraldab Eesti Erametsaliit.
Arutelu korraldab Eesti Erametsaliit.
Postituse autor: Lauri Klein, ELFi ekspert
Loe ka:
ELF Arvamusfestivalil: Millises maailmas tähistab Eesti oma 120. sünnipäeva?