Mida arvata puidu masspõletamisest? Loe, mida arvavad riigikogu liikmed!

Taustaks bioenergia kohta Eestis

Karmistuvate keskkonnaregulatsioonide tõttu on taastuvenergeetika suurenev osakaal energiasektoris möödapääsmatu, kuid tervitatav protsess. Taastuvenergia osakaal suureneb eelkõige bioenergia ehk peamiselt puidu põletamise arvelt. Näiteks 2016. aastal moodustas üle 94% Eestis toodetud taastuvenergiast biomass, peaasjalikult puidu põletamisel saadud elektri- ja soojusenergia. Keskkonnaagentuuri koostatud puidubilansi kohaselt oli Eestis energeetikas tarvitatud ning siit eksporditud puidu kogumaht 2017. aastal 7.83 miljonit tihumeetrit, mis on võrdväärne ligi kahe kolmandikuga Eesti sama aasta raiemahust.

Praeguste rekordiliste raiemahtude ajastul (2017. ja 2018. olid käesoleva aastatuhande suurimad raied) paneb suur ja kasvav nõudlus bioenergia järele surve Eesti metsadele ja elukeskkonnale. Eriti arvestades, et Eesti seadusandlus võimaldab energiaks põletada mistahes metsadest pärit mistahes väärtusega puitu.

Lisaks paiskab puidu põletamine vaatamata taastuvenergia sildile õhku rohkem CO2 heitmeid toodetud energiaühiku kohta kui mitmed fossiilkütused. Keskkonnakahju korvamiseks istutatud puud lähikümnenditel seda veel tagasi ei seo. Sellele on hiljuti tähelepanu pööranud nii Rahvusvaheline Energiaagentuur kui ka Euroopa teadusakadeemiad, sh Eesti Teaduste Akadeemia.

Mida uurisime riigikogu liikmetelt?

Järgnevalt ülevaade vastustest, mis saime lühikesele bioenergiateemalisele küsimustikule 18 riigikogu liikmelt. Küsimustiku saatsime kõigile. Uurisime järgmist:

• Mil määral nõustutakse, et Eesti metsadel on oluline roll Eesti loodus- ja elukeskkonna hoidmisel?

• Mil määral nõustutakse, et Eesti metsi tuleb bioenergia kasvava nõudluse negatiivsete mõjude eest kaitsta?

• Mil määral nõustutakse, et pelleti eksport ohustab Eesti metsade elurikkust?  

• Mil määral nõustutakse, et Eesti peaks elektrijaamades biomassi põletamist doteerima ja seekaudu kasvatama Eesti inimestelt saadud maksurahaga nõudlust puidu järele?

• Mil määral nõustutakse, et riik peaks Eesti inimestelt saadud maksurahaga toetama põlevkivielektrijaamades biomassi ja põlevkivi koospõletamist?

Oma arvamust jagasid augustis kahe nädala jooksul 18 riigikogu liiget neljast erakonnast:

• Reformierakonnast: Heiki Kranich, Kalle Laanet, Andres Sutt, Heidy Purga, Urve Tiidus;

• Keskerakonnast: Viktor Vassiljev, Tarmo Tamm;

• Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast: Tiit Kala, Ruuben Kaalep, Kai Rimmel, Paul Puustusmaa;

• Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast: Lauri Läänemets, Jevgeni Ossinovski, Indrek Saar, Raimond Kaljulaid, Kalvi Kôva, Helmen Kütt, Riina Sikkut.

Metsadest hoolivad kõik ja bioenergia mõjude üle muretseb enamik

Rõõm on tõdeda, et kõik vastanud nõustusid täielikult sellega, et Eesti metsadel on oluline roll Eesti loodus- ja elukeskkonna hoidmisel. Samuti olid kõik kas täielikult nõus või pigem nõus sellega, et Eesti metsi tuleb bioenergia kasvava nõudluse negatiivsete mõjude eest kaitsta. Ka teistes küsimustes oli pigem näha üksmeelt.

Kerge arvamuste erisus ilmneb küsimuses, mil määral pelleti eksport Eesti metsade elurikkust ohustab. Kui suurem osa vastajatest nõustus kas osaliselt või täielikult, et pelletite eksport ohustab Eesti metsade elurikkust, siis pelletite ekspordis ei näinud elurikkusele suuremat ohtu Paul Puustusmaa (EKRE), Kalle Laanet (REF), Andres Sutt (REF) ja Tiit Kala (EKRE). Ainukesena toetasid seda, et Eesti peaks elektrijaamades biomassi põletamist doteerima ja seekaudu kasvatama Eesti inimestelt saadud maksurahaga nõudlust puidu järele, Tiit Kala ja Kalle Laanet.

Küsimuses, kas riik peaks Eesti inimestelt saadud maksurahaga toetama põlevkivielektrijaamades biomassi ja põlevkivi koospõletamist, oldi samuti üpris üksmeelsed. 15 rahvasaadikut leidis, et ei peaks või pigem ei peaks toetama. Pigem toetamise poolt oli aga kolm riigikogu liiget: Viktor Vassiljev (K), Tiit Kala (EKRE) ning Kalle Laanet (REF).  

Keskkonnaühendusena on ELFil rõõmustav tõdeda, et siiski kaldub vastanute seisukoht antud küsimuses metsakaitse poole ning ei soosi massilist puidupõletust.

Mis edasi?

Täname kõiki riigikogu liikmeid, kes võtsid augustis aega, et lühikesele küsimustikule vastata. Usume, et teiste riigikogu liikmete küsimustele vastamata jätmine ei kajasta arvamuse või huvi puudumist nii olulises küsimuses. Eesti metsade säästlik majandamine ning puidu mõistlik kasutus võimaldab hoida elurikkust, loodus- ja kultuuriväärtusi ning annab oma panuse süsinikuemissioonide vähendamisele. Samas kui üha suuremad raiemahud ning massiline puidu põletamine energia tootmiseks on vastupidise efektiga. Hiljuti kirjutas sellel teemal Postimehe veergudel ka European Paper Networki koordinaator Peg Putt. Samuti kritiseeris möödunud nädalal Postimehes puidu masspõletamist Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Loodame, et riigikogu liikmed kaaluvad kaaluvad hääletusel hoolega muudatuste võimalikke ohtusid metsadele ja ei toeta eelnõud.