Kuidas läksid MAK2030 huvirühmade arutelud? #MAK2030

Selliselt sõnastatud ülesande püstitusega on keskkonnaministeerium asjaosalisi kokku kutsunud ning kaasaelajaid julgustanud. Maikuu kolmel kahepäevasel toimusid selle väljatöötamise raames huvirühmade arutelud, kus eelnevas etapis kirjeldatud metsandusega seotud keskkonna, majanduse, sotsiaalia ning kultuuri probleemidele üritasid konsensuslike lahendusi leida üle 40 teadlase, riigiametniku ning esindus- ja huvikaitse organisatsioonide esindaja. EKOt esindasid Tarmo Tüür ja Siim Kuresoo ELFist. Kuidas arutelud siis läksid?

Mitmed üksmeeled said kirja

Positiivsena tasub kindlasti ära märkida seda, et mõnes küsimuses kergemal ning mõnes raskemal moel said väga erinevate huvide ja vaadetega osapooled üksmeelele. EKO on omad lähtekohad MAKi tarvis sõnastanud sügisel avalikuks tehtud metsavisioonis ning tolles käsitletust võiks kindlasti oluliseks pidada üksmeelt loodusmetsade kaitsele kaasa aitavas üleriigilist ja nii riigi- kui eramaid hõlmavas vääriselupaikade inventeerimise vajalikkuses, millega nõustusid kõik kohal olnud. Samuti sedastati ühiselt puidutööstuse innovatsioonivajadus, mida EKO metsavisioonis peame lahutamatuks eelduseks olukorrale, kus puit on jätkuvalt elatusallikas suurele hulgale inimestele ka langeva raieintensiivsuse korral. Meie nägemuses peaks võimalus küsida lõpptoodete eest kõrgemat hinda kompenseerima tooraine kättesaadavuse vähenemist. Eesti inimeste nutikuse maksimaalselt hea kasutuselevõtt ses suunas on ainuvõimalik tee. Üllatavalt lihtsalt sündis ka üksmeel häiringualade kaitse meetmete rakendamises uuel kümnendil, mis on kindlat laadi metsaelule suur asi.

Sõlmküsimused jäid sõlme

Samas paljude väga kaalukate küsimusete arutelud jooksid liiva. Küll leiti üksikute osalejate poolt, et meil pole piisavalt teadmisi täiendavate elurikkuse kaitse meetmete rakendamiseks, küll seda, et üksikute haruldaste liikide adekvaatne kaitse võib kaasa tuua laastavat majanduslikku mõju kogu tööstusharule. Väga visalt edenes arutelu kliima ning puiduenergeetika küsimustes, kus esimesel oli üksmeele puudumise allikas erinevatele käsitlustele toetumine ning teisel seisukoht, et metsanduse arengukava ei tohiks sekkuda energeetikas kokku lepitule isegi juhul, kui tolles kokku lepitu tugineb valedele või vananenud andmetele. Aimdust sellistest vastuoludest ja konsensuse leidmise keerukusest sai tegelikult juba arutelude ette saadetud materjalidest ning kokkusaamisel mingit imet ei sündinud. Küll oli üsna üllatav süstemaatiline püsimetsanduse sõna läbikriipsutamine kindlate osapoolte poolt.

Protsessi edasine kulg on ebaselge

Teadaolevalt on MAKi valmimise järgmine etapp teadlaste kätes, kelle ülesaane on koostada metsanduse arengustsenaariumeid mille vahel siis MAKi juhtkogu sügisel valiku teeb ning millest üks saab aluseks lõpliku poliitikadokumendi kokkukirjutamisel. Huvirühmade aruteludel kõlas korduvalt, et huvirühmade nii konsensused, kui erimeelsused on sisendiks teadlastele, ent selgeid vastuseid selle kohta, milline kaal ühel või teisel ses on, ei esitatud. Samuti on segane, mis saab ettepanekutest, mis jäid arutamata ajanappusel või ei jõudnud konsensuseni tehnilistel põhjustel (näiteks vead materialide ettevalmistamisel). Peab tunnistama, et sedalaadi ebaselgus on ärevusttekitavam, kui asjaolu, et keskkonnaühendustel on mõne tööstusharu esindajatega eriarvamus raiemahtude, kuivenduse ulatuse või mõnel muul olulisel teemal.

Tööd peaksid alustama teadlased

Juuni keskel koguneb MAK2030 juhtkogu, mis peaks etteantud kava kohaselt andma huvirühmade töö tulemusena suunised teadlastele, kes asuvad kokku panema metsanduse arengustsenaariume. Nende stsenaariumite lähtekohtadest sõltub palju, mille vahel meil sügisel lõplike arengusuundade üle arutledes valida on. EKO lähtub ka edasises protsessis metsavisioonist ja sõnastatud probleemide lahendamise ettepanekutest ning seisab selle eest, et kõik MAK2030 ettevalmistavas faasis kaardistatud ning alusuuringus välja joonistuvad probleemid saaks asjakohase lahenduse.