Kõik uudised
Pärast Uudo Timmilt saadud nõu oli aga õnnestunud selgitada, et siin metsas oleks just lendorava enda tulevikule mõeldes vaja veidi puid maha võtta. Nimelt peavad lendorava pesapuudeks olevad haavapuud saama ka endale järelkasvu kasvatada, et ka tulevikus oleks loomakestel kohti, kuhu peituda. Selline raie nõudis eraldi metsakorralduse tegemist, tuli arvestada, et võimalikult palju suuri puid jääks püsti, kuid samas saaksid väikesed haavad piisavalt valgust ja ruumi kasvamiseks. Tööde teostamiseks olid appi tulnud kohalikud saemehed - kohe päris mootorsaagide mitte harvesteridega. Pärast korralikku ettevalmistust ja raiet sai omanik nentida, et puidu müügist sai ta tulu sama palju, kui oli plaaninud algse raiega. Küll aga võeti maha hoopis teised puud ja hoopis teisel viisil. Käisime kaaslastega metsas ringi ja imestasime, kui kena näeb välja mets, kus tegelikult alles hiljuti raiet tehti. Viimasest andsid vihjet vaid puude all paistvad kännud, kuid ei mingeid rööpaid ja suurte tuuliste lagedade alade asemel olid puude vahel vaid väikesed valgusküllased häilud.
Külastus andis meile palju lootust, et ka teistel metsaomanikel võiks olla võimalik end edasi tunda metsaomanikuna ilma, et raiumise pärast lendoravat metsast välja tõrjuma peaks.
Lootust annab ka see, et augustis on algamas mitmeaastane LIFE projekt, mille raames Keskkonnaamet, Erametsaliit, ELF ja Metsakorraldusbüroo teevad koostööd just selleks, et lõpetada "lendoravasõda" maaomanikega ja panna alus rahulikuks kooseluks.
Lendoravaga metsas
Lendorav on väike loomake, kelle elu kulgeb puude vahel liueldes. Päevaks ronib ta peitu sobivasse õõnsusse ja öösiti nosib puulatvades võrseid ja pungasid, et kõhtu täis saada. Seda pisikest looma armastavad aga süüa kakud ja nugised, mistõttu vajab ta metsa, kus on palju erinevaid varjekohti ja kus saab vajadusel kiiresti liuelda kõrgete puude vahel. Eestis on lendoravaid alles veel vaid Alutaguse vanades segametsades. Selles piirkonnas on aga ka palju raiutud ja paraku jääb sobivaid elupaiku aina vähemaks. Väheste säilinud metsade omanikud on pandud keerulisse olukorda. Naabrid on tihti oma metsa juba maha võtnud ja seetõttu piirangud raiumata metsadele aina tihenenud, riiklikud kompensatsioonid ja toetused on aga olnud olematud või sobimatud.
27. mail käisin koos huviliste maaomanike, ametnike ja ekspertidega metsas vaatamas, kas selles maaomaniku ja looduskaitse konfliktis on ka hundid-söönud-lambad-terved võimalusi. Käisime vaatamas metsa, kus maaomanik oli soovinud puidu saamiseks raiet teha, kuid oravapiirangute tõttu oli loa andmisest keeldutud.
Pesapuud uurimas. Foto: Silvia Lotman
Lendorav oli siin - märke lendorava elutegevusest metsas. Foto: Silvia Lotman
Lendorav oli siin - märke lendorava elutegevusest metsas. Foto: Silvia Lotman
Pärast Uudo Timmilt saadud nõu oli aga õnnestunud selgitada, et siin metsas oleks just lendorava enda tulevikule mõeldes vaja veidi puid maha võtta. Nimelt peavad lendorava pesapuudeks olevad haavapuud saama ka endale järelkasvu kasvatada, et ka tulevikus oleks loomakestel kohti, kuhu peituda. Selline raie nõudis eraldi metsakorralduse tegemist, tuli arvestada, et võimalikult palju suuri puid jääks püsti, kuid samas saaksid väikesed haavad piisavalt valgust ja ruumi kasvamiseks. Tööde teostamiseks olid appi tulnud kohalikud saemehed - kohe päris mootorsaagide mitte harvesteridega. Pärast korralikku ettevalmistust ja raiet sai omanik nentida, et puidu müügist sai ta tulu sama palju, kui oli plaaninud algse raiega. Küll aga võeti maha hoopis teised puud ja hoopis teisel viisil. Käisime kaaslastega metsas ringi ja imestasime, kui kena näeb välja mets, kus tegelikult alles hiljuti raiet tehti. Viimasest andsid vihjet vaid puude all paistvad kännud, kuid ei mingeid rööpaid ja suurte tuuliste lagedade alade asemel olid puude vahel vaid väikesed valgusküllased häilud.
.jpg)
Lendorava liikumiskoridoriks sobiv mets. Foto: Madli Linder
Külastus andis meile palju lootust, et ka teistel metsaomanikel võiks olla võimalik end edasi tunda metsaomanikuna ilma, et raiumise pärast lendoravat metsast välja tõrjuma peaks.
Lootust annab ka see, et augustis on algamas mitmeaastane LIFE projekt, mille raames Keskkonnaamet, Erametsaliit, ELF ja Metsakorraldusbüroo teevad koostööd just selleks, et lõpetada "lendoravasõda" maaomanikega ja panna alus rahulikuks kooseluks.
Sellest, millised metsad lendoravale sobivad ja kuidas plaanida raiet, mis neid loomakesi ei kahjusta, võib lugeda sellest ülevaatlikust juhendist.
Postituse autor: Silvia Lotman
Postituse autor: Silvia Lotman