KAH-alade seaduse muudatuse eelnõu vastuolud ja lahendused

1. Kogukonnad tõrjutakse otsustamisest kõrvale

Eelnõuga suunatakse KAH-alade majandamist puudutav RMK ja kohalike omavalitsuste (KOV) vaheliste kokkulepete tasandile. Eelnõu sätestab, et KOV peab seisukoha kujundamisel “kuulama ära” ka kogukonnad ja elanikud, kuid ei ole selge, mida KOV ärakuulamise tulemusega peab peale hakkama. Metsaseaduse kohaselt peab RMK kaasama KAH-alade raiete planeerimisse kohalikud kogukonnad ja elanikud. Kui tegelikkuses langetatakse otsused peamiselt vaid kokkulepel KOV-ga, minnakse metsaseadusega vastuollu ja kogukondade kaasamine ei pruugi olla sisuline. Rahvusvaheline säästva metsanduse ehk FSC standard, millele vastavalt omab RMK   FSC sertifikaati, näeb punktis 4.1. ette, et kohalike kogukondade otsustusõiguse kellelegi kolmandale delegeerimine eeldab kogukondade poolset vaba, selget ja informeeritud nõusolekut. Seega tekitab otsustusõiguse üleandmine KOV-ile ka küsimuse, kuivõrd see on kooskõlas FSC standardiga.  

Eelnõu kohaselt antakse KOV-le õigus KAH-alad piiritleda ja kooskõlastada RMK koostatav metsamajandamiskava. Metsamajandamiskaval ei ole aga eelnõu koostajate selgituste kohaselt õiguslikku siduvust. See tähendab, et metsateatisi ehk raielube andes ei tule kavas kokkulepituga arvestada ja nii ole KOVidel õiguslikku garantiid, et kokkulepe ellu viiakse. Samas on omavalitsustel õigus ka KAH-alade puhul seada metsa majandamise tingimusi Planeerimisseaduse § 75 lg 1 üldplaneeringu ülesannete täitmise raames. Üldplaneeringus määratud tingimused registreeritakse metsaregistris ja neid peab metsateatiste väljastamisel kohustuslikus korras arvestama.*

RMK jääks ka seadusemuudatuse korral KAH-aladel raiete tegemise peamiseks otsustajaks, ent lähtub praktikas seejuures ainult majanduslikest kaalutlustest, eelistades uuendusraieid (sh lageraieid) ning põhjendades sageli, et uuendusraietega majandamine on RMK kohustus. KOV-del on sellises olukorras keeruline tagada oma elanikele heaolu ja tervist soodustav elukeskkond. RMK senine praktika on taotleda KOV-delt üldplaneeringutes kogu riigimetsa osas (sh KAH-aladel) kõigi raieliikide lubamist, survestades sellega KOV-e mitte rakendama neile Planeerimisseadusega antud õigust seada vajadusel raietele tingimusi. Samuti väidetakse omavalitsustele meelevaldse tõlgendusega, et mõnele raieliigile piirangu seadmisel ei oleks võimalik edendada säästvat metsandust ja nii mindaks vastuollu metsaseadusega. Eelnõuga ei ole menetluslikust aspektist lahendatud olukord, kui KOV peaks nõusoleku andmisest keelduma. Seadusemuudatusega ei teki selgust, kas sellisel juhul jääb otsustavaks KOV-i sõna või teeb RMK raied oma soovi kohaselt.  

4. Eelnõu mõjusid ei ole hinnatud  

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud mõju. Antud eelnõu puudutab kõiki Eesti omavalitsusi ja kõiki kogukondi, kelle elukeskkonda riigimetsade majandamine mõjutab. Ometi leidsid eelnõu koostajad, et muudatused on nii ebaolulised, et eelnõu väljatöötamiskavatsust ei vaja. Väljatöötamiskavatsuses tuleks mh selgitada, millised olulised mõjud võivad seaduse rakendamisega kaasneda ja kuidas neid analüüsitakse.  

LAHENDUS: Kõrgendatud avaliku huviga metsi tuleb majandada püsimetsana

Aktiivne kodumetsade kaitse kinnitab riigimetsa avalike funktsioonide tähtsust Eesti inimeste jaoks. Uuendusraiete (sh lageraie) valdav pealesurumine kõrgendatud avaliku huviga aladel sunnib kohalikke kogukondi ja elanikke pidevale pingutusele kaitsma oma elukeskkonda. Et säästa kohalikke kogukondi ja omavalitsusi pidevast vaidlusest RMK-ga, tuleb KAH-metsadele kehtestada seadusega eraldi majandamisrežiim - majandada neid alasid püsimetsadena. Seda ettepanekut, mille esmalt sõnastasid 28 KAH ala esindajad 2021 aprillis, toetab ka laiem avalikkus.

Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et  riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 77% elanikest.

KAH-alade püsimetsana majandamise ettepanekut on toetanud rahvaalgatuse korras 3679 inimest ja 40 organisatsiooni.

* Vt üldplaneeringute raietingimusi metsaregistris https://register.metsad.ee/#/ 
Alajaotus: muud - üldplaneeringute piirangud. Üldplaneeringutega on raieid piiranud nt Häädemeeste vald, Rae vald, Viimsi vald jt. Üle Eesti üldplaneeringutes seatud metsakaitselisi piiranguid näeb Maa-ameti wfs kihilt:  http://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows   (alamkiht: ÜP kaitsemetsad)

Vaata selgituste PDF versiooni siit!

 
Postituse autorid: Liis Keerberg ja Kärt Vaarmari, keskkonnaõiguse eksperdid, Eestimaa Looduse Fond