Ettepanekud koalitsioonile pakilisemate metsaküsimuste lahendamiseks

Lähiaastal vajalikud sammud:

• Piirata riigimetsa majandamise intensiivsust, vähendades märgatavalt raiemahtu ning peatades loodusmaastike mastaapne ümberkujundamine metsakuivenduse ja teedeehituse näol (millele kulub ca 20 MEUR aastas). Kuivendussüsteemide rekonstrueerimine peab lõppema, tehakse vaid hädavajalikke hooldustöid.

• Viia kiiresti lõpule vääriselupaikade inventeerimine riigi- ja erametsas (mis oli ka MAKi koostamisel huvirühmade arutelul üks väheseid konsensuslikke otsuseid).

• Kehtestada üleriigiline kevadine raierahu kõigis metsades, et kaitsta pesitsevaid linde ja muud metsaelustikku (94% metsaomanikest on nõus pidama lindude pesitsusajal raierahu. TLÜ ja Turu-uuringute AS küsitlus 2019.)

• Keelata lage- ja turberaied kaitsealade piiranguvööndites ja kogukondadele olulistes metsades, kasutades nende alade majandamiseks valik- ja hooldusraieid.

• Lõpetada tüvepuidu ning kõrge loodusväärtusega metsast pärit puidu põletamise toetamine taastuvenergiana. Keelata puidu põletamine põlevkivijaamades, et ohjata bioenergeetikast tulenevat kliimakriisi ja elurikkuse kadu soodustavat raiesurvet.

• Võtta riigimaadel looduskaitse alla veel säilinud Alutaguse laaned ja muuta vastloodud rahvuspark sidusaks loodusalaks.

Uue metsanduse arengukavaga tuleb:

• Tagada roheleppe ja elurikkuse strateegia elluviimiseks vajalikud meetmed.

• Koguraiemaht peab jääma 8 milj tm/a piiresse, et säiliks metsatagavara ning oleks piisav süsiniku varu ja heite bilanss, mis võimaldaks Eestil täita oma kliimakohustusi.

• Riigimetsas edendada kõigi erinevate metsahüvede hoidmist.

• Nõustamis- ja toetussüsteem ning regulatsioonid ei tohi olla lage- ja turberaie kesksed vaid soodustama teisi metsamajandamisviise.

• Kaardistada Eesti metsa loodusväärtused ja kultuuriobjektid, et võimaldada nende hoidmine.

• Metsandus vajab selget muutust, seega ei tohi senise metsamajanduse osalistele anda MAKi koostamisel kaalukat häälteenamust.