Kõik uudised

Kohtumised metsas: põnevad jutuajamised kohalike püsimetsamajandajatega

17. juuli 2018
Metsablogi

Lükkasime sel aastal käima loodussõbralikule metsamajandamisele suunatud projekti. Selle raames oleme koostöös Tartu ülikooli teaduri Liina Remmiga läbi viinud rea intervjuusid metsaomanikega, kes oma metsi peamiselt püsimetsana või märkimisväärselt hästi loodusväärtusi säilitades majandavad.

Välitööde käigus on olnud au kohata väga erinevaid metsaomanikke ja näha tõeliselt hästi majandatud metsi. Tundub, et peamiselt on nende majandajate ühiseks jooneks hool ja armastus oma metsa ja selles tehtava töö vastu. Tihti on omanikud ise tagasihoidlikud ega taha ennast eksponeerida, aga neile väga meeldib, kui uurida nende metsa kohta.


Oma metsamaterjalist ehitatud suitsusaun Setomaal. Foto Liis Kuresoo


Metsakuivast materjalist saetud voodrilauad. Foto Madis Kats


Haabjapuu. Foto: Liis Kuresoo

Mitme omaniku puhul on selgunud, et metsamaterjali kasutatakse oma majapidamises ehituseks. See saab juhtuda siis, kui lähikonnas on säilinud mõni saeveski või külas on kellelgi saeraam, mida saab koduõuele tellida. Oleme näinud oma metsamaterjalist valmistatud palkmaju, suitsusaunu, voodrilaudu, mesitarusid, kuurialuseid ja õuemööblit.

Püsimetsandusega tegelejad on olnud kas metsandusharidusega või siis on nad metsas aastakümneid töötanud. Üldiselt tunnevad nad oma metsi läbi ja lõhki ning lisaks metsatööle käivad nad seal marjul, seenel, lõket tegemas, jalutamas jne.  

Tihti on püsimajandajatel kas endal väike kokkuveomasin, millega metsatöid tehakse või siis kasutatakse lähikonnas elavate traktoriomanike abi, metsavedu on tehtud ka hobusega.

Eestis on palju selliseid metsi, kus püsimetsandus oleks igati asjakohane - kaitsealade piiranguvööndid, hoiualade metsad väljaspool kaitstavaid elupaiku, ranna- ja kalda veekaitsevööndi metsad, asulate ja elamute lähedal asuvad metsad jne. Kindlasti tuleks püsimetsanduse võtteid rohkem õpetada ning nõnda sellise raieviisi levikule kaasa aidata. Seda püüame ka järgnevate aastate jooksul Ülemiste keskuse toel teha.

Loe ka juunis ilmunud Postimehe artiklit ühest metsaomanikust.


Postituse autor: Liis Kuresoo