ELF tegi ettepaneku loodusväärtuslik riigimetsa ala Kurgjal taas kaitse alla võtta 19.02.2020

Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitmeid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku ning mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale 400 hektari suurust maastikukaitseala, kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas eile Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla võtmiseks.

Alal asuvad loodusväärtused on ohus seoses RMK teostatud ja planeeritavate raietega, milleks on juba vormistatud ka metsateatised. Kaitseala loomise eesmärk on haruldaste ja ohustatud liikide ning loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse ja loodusmetsadele iseloomuliku elustiku kaitse. Neis metsades on metsise, laanerähni ja laanepüü elupaigad, samuti kõdu-korralljuure ning kuradi-sõrmkäpa kasvukohad. Samuti on piirkond kõrge puhkemajandusliku, maastikulise ja kultuurilise väärtusega, muuhulgas asub seal Carl Robert Jakobsoni talumuuseum.

ELFi nõukogu liige ja Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi teadur Anneli Palo nentis, et tegemist on Eesti metsade rohevõrgustiku jaoks üliolulise alaga. “Piirkonnas leidub ohustatud liike, samuti paikneb seal ainuke säilinud Vahe-Eesti metsavööndi ala, mis ühendab Soomaa metsamassiivid teisel pool Pärnu jõge paiknevate Vändra metsadega. Üksnes vääriselupaikade või püsielupaikade loomisest sestap ei piisa - otstarbekam on luua Kurgja looduskaitseala,” ütles Palo.

ELF taotleb kaitseala loomist piirkonda, mis hõlmab vananenud kaitsekorraga Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala, kaitsealuste liikide leiukohti, Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübiks kvalifitseeruvaid alasid ja vääriselupaiku, mis koos nendevaheliste taastuvate metsaaladega moodustavad ühe osa Vahe-Eesti metsamaastikke ühendavast kitsast rohekoridorist. Moodustatava kaitseala koosseisu kuuluks ligikaudu 348 hektarit metsa, millest suur osa on kõrge puhkemajandusliku ja maastikulise väärtusega. Kaitse alla võetavast alast 79 hektarit ehk 23% on kõrge kaitseväärtusega põlismets. Arvestades rahvusvaheliselt määratletud loodusväärtuste esinduslikkust ja ulatust piirkonnas, aitab kaitseala tagada rahvusvahelise kohustuse täitmist ja väärib Natura ala staatust.

Rangelt kaitstavat ehk raietest puutumatuks jäetavat metsaala on 13,2% Eesti metsadest. Lisaks on võimalik seada raietele teatud piiranguid veel 11,4%-l metsamaast. Ent kaitsealustest metsadest üle poole (52,1%) on keskealised, nooremad või metsata alad ning küpsed (majanduslikus mõttes) on vaid pisut enam kui kolmandik (36,0%). Vanade metsade hulk ja kaitsealade sidusus on aktiivse metsaraie tõttu üha vähenenud. Haruldaste liikide elualade kaitseks ning hoidmaks ära üha uute metsaliikide ohustatust tuleb luua nii kaitsealasid kui võtta laiemalt kasutusele püsimetsana majandamise võtted olulistes rohekoridorides.


Kaitse alla võtmise ettepanekuga saab tutvuda SIIN!
Loe veel samal teemal: