ELF esitas ettepaneku peatada raietegevus kogukondadele olulistes riigimetsades 03.11.2021

Eestimaa Looduse Fond esitas keskkonnaministeeriumile, keskkonnaametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele ettepaneku peatada raietegevus kogukondadele olulistes riigimetsades seoses oluliste planeeritavate seadusemuudatustega kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel (nn KAH-aladel) ning paljude RMK poolsete rikkumistega kohalike kogukondade kaasamisel KAH-aladel raiete planeerimisse.

„ELF tegi ettepaneku peatada kogukondadele olulistes riigimetsades raied selle ajani kui on menetletud praegu plaanitav oluline seadusemuudatus – metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu, loodud õigusselgus KAH-alade raiete planeerimise menetlustoimingutes ning omavalitsused on saanud lõpetada pooleliolevad üldplaneeringud,“, selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

ELFi hinnangul on KAH-aladel raietegevuste viivitamatuks peatamiseks kolm olulist põhjust.

Esiteks, keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille kohaselt määratletaks asulate lähedal asuvad kogukondadele olulised riigimetsad edaspidi kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes. ELFi hinnangul eelnõu KAH-aladel raiete planeerimise probleeme ei lahenda, ent on heaks alguspunktiks edasisele arutelule. Seega on just nüüd mõistlik võtta aega KAH-alade ning neil kehtivate raietingimuste määramise kitsaskohtade läbiarutamiseks ja parimate lahenduste leidmiseks.

Teiseks, valdav enamus omavalitsusi on uusi üldplaneeringuid alles koostamas ja kehtivates üldplaneeringutes on vaid üksikud omavalitsused määranud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsaalad. Seega on oht, et RMK teostab raietöid enne seda, kui kohalikud omavalitsused jõuavad üldplaneeringus KAH-alad piiritleda ja omapoolsed tingimused seada.

Kolmandaks, ELF on üle vaadanud RMK kodulehel avalikustatud 49 kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala kaasamisprotsessi ning leidnud sealt palju puudujääke ja olulisi reeglite (vt RMK juhis “Metsatööde planeerimisse kaasamine”) rikkumisi. Näiteks:

  • 2021. aastal on RMK kinnitanud 26 metsatööde kava, millest vähemalt 8 juhul on kava kinnitatud enne, kui on avalikustatud kokkuvõtted esitatud ettepanekutest ja/või avalike koosolekute protokollid. Vähemalt ühel juhul (Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusa- ja jooksurajad) on kava kinnitatud enne avalikku koosolekut.
  • Vähemalt neljal juhul (Aarna küla, Karujärve, Kooraste massiiv ja Saru küla) on metsateatised kinnitatud enne metsatööde kava kinnitamist.
  • Vähemalt üheksal juhul on rikutud juhist selles osas, et kaasamine peab olema korraldatud ja lõpetatud järgneva aasta I poolaastal paneeritud raietööde osas 1. detsembriks ja II poolaasta tööde osas 1. juuniks. Sealjuures on vähemalt viiel alal, kus kavad kinnitati pärast 1. juunit (Karujärve, Kooraste massiiv, Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega mets, Kärnaküla, Orissaare terviserada, Pori küla, Saru küla, Sooru küla Metsa tänava ning Tartu maratoni rada), raietööd praeguseks juba tehtud.

Lisaks, senise praktika kohaselt näeb RMK ette KAH-aladel valdava raieviisina lageraiet. Näiteks oli RMK poolt välja pakutud kavade eelnõudes planeeritud lõppraie (lageraie ning aegjärkse raie teine järk) 231,4 ha ja lõppraie maht kinnitatud kavades oli 204,0 ha. Suurel osal sellest on kohalikud kogukonnad teinud ettepaneku lageraiet mitte teha. RMK põhjendab senist praktikat väitega, et KAH-aladel peab tegema uuendusraiet. ELFi hinnangul vajab see väide veel täiendavat juriidilist ja sisulist analüüsi. RMK-l kui riigimetsa hoidjal, kaitsjal ja majandajal peab olema võimalus majandamisviiside üle otsustada vastavalt metsa funktsioonile, mitte kohustus teha uuendusraiet.


Keskkonnaministeeriumi, Keskkkonnaametile ja RMK-le läinud kiri

Loe veel samal teemal: