EKO esitas 99 väärtuslikku metsaala, mille kaitse alla võtmine aitab elurikkust hoida

Eestis on praegu lubatud intensiivne majandustegevus ligi 81% maismaast kui ka 81% merealadest – need on alad, kus looduse olukord halveneb pea iga päevaga. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia näeb aga ette, et 30% maismaast ja 30% merealadest võiks olla loodussõbralikult majandatud või range kaitse all. Selleks, et anda oma panus looduse ja sellega koos ka inimese heaolu hoidmiseks, peaks Eestis lisaks kaitse alla võtma veel vähemalt ligi 11% maismaast ja 11% merealadest. Nõnda saab Eesti saavutada 30% eesmärgi.

“Inimeste elu sõltub paratamatult teistest liikidest – ka nendest, keda pole palja silmaga näha. Mida paremini me neid teisi liike enda ümber tervikuna hoiame, seda paremini käib ka meie enda käsi,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo. “Värskelt koondatud andmestik näitab, et meil on veel alles väärtuslikke metsaalasid, mida kaitstes saame liigirikkuse vähenemist pidurdada. Metsade kaitse alla võtmisega on aga väga kiire – kui riik ei võta praegu väärtuslikumaid alasid kaitse alla, ei pruugi olla tulevikus enam alasid, millega hädavajalikku 30% eesmärki täita,“ lisas Kuresoo.

Valitud alade pindala kokku on 45 080 hektarit. EKO metsaeksperdid keskendusid alasid kaardistades eelkõige vanematele metsadele ning metsadele, mis kasvavad turvasmuldadel - neil aladel on elurikkuse hoidmise ja süsiniku talletamise potentsiaal kõige suurem. Näiteks leidub seal vääriselupaiku ehk keset majandusmetsi asuvaid ja liigirikkamaid metsakilde. Valikus on ka mõningaid nooremaid ja kahjustatud metsaalasid, millel on hea võimalus taastuda ja metsaelanikele väärt elupaika pakkuda.

Keskkonnaühendused on varasemalt seoses elurikkuse strateegiaga ministeeriumile saatnud üldised alade valiku põhimõtete ettepanekud ning põhjalikumad märgalade, poollooduslike koosluste ja merealade ettepanekud.