Eesti Pariisi leppe kodutöö on metsa osas mitterahuldav
Eesti osaleb võetud kohustuste täitmises Euroopa Liidu ühises blokis. Üks oluline kohustus Pariisi leppe täitmiseks on energia- ja kliimakava kokkupanek. Et Euroopa Liit saaks oma vettpidava kava esitada, oli tarvis, et riiklikud energia- ja kliimakavad esitaks esmalt liikmesriigid. Nõnda ka Eesti möödunud aasta lõpus tegi. Kava ettevalmistamine oli päris suur mitme vaheetapiga töö, mis kestis kokku üle aasta. ELF jälgis selle valmimist tähelepanelikult ning esitas omi ettepanekuid selle parandamiseks korduvalt nii vastutavatele ministeeriumitele kui tööd Euroopa Liidu poolt koordineerivale Euroopa Komisjonile.
Kuna Pariisi lepe räägib ka metsast ning rõhutab selle kaitsmise ja säästva kasutamise olulisust, on valminud kava oluline ka metsa seisukohalt. Vastvalminud Eesti keskkonnaühenduste ülevaade kavale esitatud ettepanekute sisust ja nendega arvestamisest annab paraku aimu, et metsa asjus jooksis Eesti Pariisis endale seatud õigustatult kõrge lati alt läbi.
Selle asemel, et koondada dokumenti parimat arusaama metsanduse ja puidupõletamise kliimamõjudest, annab Eesti endast parima, et ilustada senist kliimaeesmärkidega vastuoksa käivat metsanduspoliitikat. Uue kümnendi protsesse kirjeldades tuginetakse kavas läbivalt kehtivale metsanduse arengukavale kui säästva ja kliimasõbraliku metsanduse mõõdupuule. Metsa olulise kliimameetmena kirjeldatakse lageraiete tegemist ning puiduenergeetikast tulevat mõju üldistele raiemahtudele pareeritakse mitteasjakohasega.
On tõsi, et Eesti metsapoliitika üksi ei otsusta, kas inimkond saab kliimakriisist jagu või ei, ent sellisel puikleval moel Pariisis võetud kohustustesse suhtumine on ohtlik. See õõnestab kogu protsessi usutavust kõigi osaliste seas ning vastastikuse usalduse kokkuvarisemine on kliimaleppe suurim oht. Loodame, et Eesti valitsus kasutab REKKi ülevaatamisest mõne aasta pärast kui võimalust usaldust lõhkumise asemel kasvatada.
Postituse autor: Siim Kuresoo