BNS: Maastikuökoloog: kevadine üraskitõrje põlistab kuusikute kahjustused
Masskahjustuse põhjuseid on mitu ja kuusikute lausaline raie vaid põlistab selleni viinud tsükli, ütles Palo teisipäeval BNS-ile.
"Esiteks 20. sajandi esimesel poolel toimunud maakasutusmuutuste ja üleraie tõttu on palju sarnase koosseisu ja vanusega metsi," rääkis Palo. "Teiseks viimaste aastate kliimaekstreemumid - kuumad ja/või põuased suved vaheldumisi kevadiste ja sügiseste üleujutuste ning lumeta talvedega ja kolmandaks muud kumulatiivsed mõjud nagu lindude arvukuse vähenemine, tõenäoliselt ka üraskeid hävitavate röövputukate arvukuse vähenemine, kasvavate puude juurte vigastamine raske tehnikaga ja valel ajal teostatud hooldusraiete käigus."
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teatas teisipäeval BNS-ile, et kogub teavet üraskikahjustuste kohta riigimetsas, et raiet tehes takistada putukkahjuri levikut ja seeläbi päästa metsa üraskite rüüstelainest.
"15. aprillil algab RMK hallatavas riigimetsas kevadsuvine raierahu, mida RMK on järginud juba alates 2002. aastast ja järgib ka tänavu," ütles RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu. "Paraku peame sel aastal meie metsade kaitseks raierahu ajal tegema riigimetsas raietöid, et likvideerida ohtliku putukkahjuri kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustuskolded ja vältida kahjuri edasist levikut praegu veel tervetesse metsadesse." Ta lisas, et raie puudutab 0,1 protsenti ehk 1000 hektarit miljoni hektari suurusest riigimetsast.
Anneli Palo sõnul ei peata juba kuivanud puistute raie üraskite levikut. Klimaatilistest oludest tingitud massleviku puhul ei piisa ka püünispuudest, õigemini on sellega lootusetult hiljaks jäädud. Juurde tekitatud üksikud haiged puud ja nende äraviimine vähendaks arvukust ehk mõne protsendi võrra. Pigem tuleks loota looduslikule valikule, sest praegust keskkonnastressi taluvad parima vastupanuvõimega puud on uutesse oludesse sobivaimad. Kes praegu ellu jäävad, annavad ka parimaid järglasi, sõnas teadlane.
Kindlasti ei tohiks Palo hinnangul viljakatel muldadel läbi viia ulatuslikke lageraieid, mis oleks metsakasvatuslikult üks samm puupõllule lähemale. Jättes alusmetsa kasvama erinevatest liikidest puid ning maapinnale kuuse jämedat lamapuitu, näiteks juurepessust kahjustatud tüveotsad, kujuneks-taastuks ka viljakal metsamaal tüse mükoriisaseente eluks vajalik metsakõdu kiht. Seened ja muu mullaelustik aitab kuuskede tervist tulevikus säilitada. Niinimetatud heinamaadel kasvas kuusk esimeses põlvkonnas suhteliselt hästi, kuid vahele tuleks istutada lehtpuukultuur, looduslähedasem lahendus on kasvatada segametsi. Rikutud mullaelustikuga kuusikute asemel vohaks aastakümneid niinimetatud mittetootlik võsa või haigestuvad uue metsapõlvkonna kuused veel nooremalt.
Palo rääkis, et vanu kaarte ja tänaseid kasvava metsa andmeid kõrvutades selgub, et päris suur hulk Pandivere ja Lõuna-Eesti kuusikutest on kujunenud endisele põllumajandusmaale suhteliselt lühikeste ajavahemike jooksul, seega on probleemid looduslike häiringutega nende arengusse sisse kodeeritud.
Praegu tehtud vead avalduvad uuesti järgmise metsapõlve tervises. RMK raieplaanide järgi toimetades kordub sama tsükkel 40-60 aasta pärast või kiirete kliimamuutuste tingimustes võibki kuusk mõnedes kasvukohatüüpides jääda alusmetsapuuks, nagu praegu vaher või pärn. Võimalikult tuleks säilitada kohalikku kasvukohtade seemnepanka ja jälgida, millised puud end muutuvates oludes hästi tunnevad. Looduse vastu võidelda ei ole mõtet, tema poolt pakutavat saab vaid maksimaalselt ära kasutada.
Allikas: BNS