Avalik pöördumine Euroopa Komisjoni presidendile: puidu masspõletamine ei ole taastuvenergia

Ajal, mil EL mõtiskleb, kuidas reageerida energiakriisile, ning vaatleb oma 2030. aasta järgset kliima- ja energiapaketti, on võimalus lõpetada miljardite eurode raiskamine igal aastal puidu põletamise soodustamisele, mis kahjustab metsi ja kliimat, teisi puitu kasutavaid tööstusharusid ning nende ELi kodanike energiajulgeolekut, kes sõltuvad kütmiseks endiselt puidust. Selle asemel tuleks piiratud riiklikke vahendeid ja puiduvarusid kasutada odavama süsinikuvaba energia edendamiseks ja puidu konkurentsivõimelisemaks kasutamiseks (bio)majanduses.

Selleks oleks lihtsaim viis jätta puitbiomass välja ELi taastuvenergia direktiivi taastuvate energiaallikate loetelust ja lõpetada selle märkimisväärse CO2-heitega energiaallika käsitlemine nullheitelisena ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.

Lugupeetud president von der Leyen,

Bioenergia toetused on olnud osa ELi taastuvenergia poliitikast alates 2001. aastast ja puidu põletamine on endiselt suurim taastuvaks klassifitseeritud energiaallikas. Senine lähenemine on:

•  õõnestanud ELi kliimameetmeid, kahekordistades bioenergiast tulenevat CO2-heidet ja vähendades ELi maakasutussektori süsiniku sidumist, mis on praegu 43% väiksem kui 2001. aastal,

• suunanud alates 2015. aastast 180 miljardit eurot riiklikke vahendeid ebaefektiivse energiatootmise toetamiseks,

• kahjustanud paljude puitu kasutavate tööstusharude konkurentsivõimet, moonutades puiduturge,

• suurendanud puidu nõudlust tasemeni, mis kahjustab nüüd energiajulgeolekut, metsade tervist ja vastupidavust ning säilitab sõltuvust impordist,

• lükanud edasi süsinikuvaba energia kasutuselevõttu, eriti küttevaldkonnas,

• suurendanud mürgist õhusaastet ja tervishoiukulutusi.

Alates 2015. aastast on ELi liikmesriigid kulutanud üle 180 miljardi euro bioenergia toetamiseks otsetoetuste või maksusoodustuste kaudu, sealhulgas makstes energiaettevõtetele selle eest, et nad põletaksid kliimameetmete nimel elektrijaamades ja kaugküttevõrkudes miljoneid tonne puitu. Täna läheb põletusse peaaegu pool Euroopa aastasest raiutavast puidukogusest, mis katab vaid umbes 7,5% ELi energiavajadusest, kuid sellest ei piisa ikkagi: suuri puidukoguseid imporditakse sellistest riikidest nagu USA, Kanada või Brasiilia, mis õõnestab ELi energiaalast iseseisvust.

See on puidu ja riiklike vahendite raiskamine tööstuslikul tasandil.

ELi õigusaktid, mille eesmärk oli seda sektorit kontrolli all hoida (LULUCF ja REDi jätkusuutlikkuse kriteeriumid), on ebaõnnestunud. Mõnede toorainete väljajätmine ja kaskaadipõhimõtte kasutuselevõtt RED III-s on olnud samm edasi, kuid sellest ei piisa.

Kirjutame Teile kindlas veendumuses, mis on kujunenud aastatepikkuse selle teemaga tegelemise tulemusel, et vaja on strateegilist otsust: need soodustused tuleb järk-järgult kaotada.

Järgmine võimalus selleks on 2030. aasta järgne kliima- ja energiapakett. Euroopa Komisjon kaalub praegu 2030. aasta järgset taastuvenergia direktiivi (RED), mis määratleb puidu põletamise stiimuleid ELi õigusaktides. Komisjon otsib ka viise süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kiirendamiseks (AccelerateEU, elektrifitseerimise tegevuskava, kütte- ja jahutusstrateegia) ning oma kliimameetmete (ETS, LULUCF, ESR…) edendamiseks.

ELi energiasektori üleminek puhtale energiale on pakiline

Viimane energiakriis tuletab meile meelde, et peame ELi energiavarustuse süsinikdioksiidivabaks muutma võimalikult kiiresti – nii kliima, ELi energiaalase sõltumatuse kui ka autoritaarsete režiimide rahastamise lõpetamise nimel. ELi taastuvenergia varustuskindlus on liidu peamine tugevus ning Euroopa Keskpank kutsub ELi poliitikakujundajaid üles veelgi kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu.

Kuid bioenergia ei ole süsinikuvaba energiaallikas. Puidu põletamisel eraldub energiaühiku kohta rohkem kasvuhoonegaase kui fossiilkütuste, isegi söe puhul. Samuti eraldub selle käigus tohutuid koguseid mürgiseid peenosakesi ja raskmetalle, isegi kaasaegsetes, tõhusamates seadmetes – puidu põletamine keelatakse tervisekaitse põhjustel üha enamates suurlinnades. Biomassi põletamisest tulenevad heitkogused on ELis alates 2001. aastast kahekordistunud ja vastavad nüüd kogu Saksamaa majanduse aastasele CO2-heitkogusele. ELi bioenergia soodustused on olnud ka oluline tegur süsiniku sidumise ja sidujate vähenemisel ELis, nagu on märkinud Euroopa teadusnõukoda kliimamuutuste alal (European Scientific Advisory Board on Climate Change).

Biomassi heitkoguste nullmäär ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) on alati põhinenud kasvaval sidumisel maakasutussektoris kui vastukaalul. Maakasutussektori sidumise vähenemise ja LULUCF-eesmärkide kadumise ohu tõttu kaob ka see põhjendus.

ELi taastuvenergia poliitika liigitab puidu põletamisel saadava energia taastuvaks, justkui oleks puit taastuv nagu tuul või päikeseenergia ning justkui oleks puitpelletite tootmiseks raiutud iidsed metsad üldse taastatavad. Kuna põletada saab iga puud, suurendab see bioenergia tootmiseks suunatud raiet, millel on kohutav mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja metsade vastupidavusele.

Metsad võivad küll taastuda, kuid selleks ei ole mingit garantiid ning see võtab aega aastakümneid või isegi sajandeid. Puud põlevad palju kiiremini, kui nad kasvavad, ning vahepeal süvendab süsinikuvõlg globaalset soojenemist just ajal, mil katastroofilisi pöördepunkte tuleb tingimata vältida. Me peame lõpetama kasvuhoonegaaside lisamise atmosfääri kõikidest allikatest ning võimaldama metsadel neid sealt rohkem eemaldada.

Puidupõletamise subsideerimine vähendab energiajulgeolekut ja puitu kasutavate tööstuste konkurentsivõimet

ELi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks reageerisid paljud ELi liikmesriigid tööstuse ja kodumajapidamiste puidukütte kasutamise suurendamisega ning elamute biomassikütte kohta kontrollimatute andmete esitamisega, selle asemel et suunata investeeringud elektrivõrgu arendamisse, soojustamisse ja elektrifitseerimisse.

Kuid puiduvarud on piiratud ja paljud tööstusharud konkureerivad nende pärast: tahke biomassi (peamiselt puidu) kogutoodang saavutas oma haripunkti juba 2021. aastal. Imporditud fossiilkütuste asendamine suures mastaabis peab toimuma mõne muu energiaallika baasil, kuid soodustusi bioenergia kasutamisele ei ole ELi poliitikas ikka veel piiratud. Selle tulemusena suurendavad ELi puidu põletamise soodustused üldist puidunõudlust, tõstavad puidu hindu ja ammendavad varusid teistes biomajanduse tööstusharudes, nagu tselluloosi- ja paberitööstus, puitpaneelide tootmine, mööblitootmine jne, mis loovad majanduslikku väärtust ilma toetuste ja/või maksusoodustusteta.

Pakkumist ületava struktuurse nõudluse tekitamisega on puidu kasutamise soodustamine energeetikas hakanud õõnestama ka nende leibkondade energiaturvalisust, kes mõnes ELi riigis, näiteks Ungaris, sõltuvad kütmisel endiselt puidust. Poolas ei suutnud sel talvel tuhanded inimesed osta puuküttega ahjude ja katelde kütmiseks vajalikku puitmaterjali, kas seetõttu, et see oli muutunud liiga kalliks, või seetõttu, et varud olid otsa saanud. Hormuzi kriisi põhjustatud hiljutise gaasihindade tõusu tõttu, nagu ka 2022. aasta energiakriisi ajal, ning tervislikumate alternatiivide piisava toetuse puudumise tõttu ostavad tarbijad mõistetavalt rohkem puuküttega ahjusid, ilma et nad alati mõistaksid tulevase varustuskindluse ebakindlust või õhusaastega seotud riske.

ELi biomassi jätkusuutlikkuse raamistiku parandamine ei ole realistlik

REDi säästvuse kriteeriumid, mis peaksid toimima keskkonnakaitse tagatisena, on osutunud ebaõnnestunuks: see kulukas ja keeruline erasektori sertifitseerimissüsteem on suures osas tõestanud, et ei suuda tõhusalt kaitsta metsi Euroopas ega mujal maailmas, eristada erineva päritoluga tooret, ennetada pettusi ega tagada jälgitavust ja avaliku järelevalve võimalust.

Pidevad subsidiaarsuskonfliktid ELi ja selle liikmesriikide vahel on takistanud metsandustavade ja raiete mahu mõistlikku reguleerimist ELi tasandil, ning need konfliktid ei kao kuhugi. Vaidluste tulemusena on säästvuse kriteeriumid jäänud riiklikul tasemel sisustada ning liikmesriikidel on vabadus tõlgendada REDi laialivalguvaid sätteid endale sobival viisil. See olukord ei muutu tõenäoliselt niipea.

EL vajab taastuvenergiapoliitikat, mis soodustab kõige tõhusamaid valikuid ega süvenda kliimakriisi, pakkudes stiimuleid piiratud puiduvarude targemaks kasutamiseks majanduses.

Selle asemel, et proovida teha järkjärgulisi muudatusi, kui puitbiomassi jätkusuutlikkuse raamistiku tegelik parandamine ei ole poliitiliselt realistlik, on palju lihtsam ja selgem kõrvaldada probleemi algpõhjus ning peatada selle sektori kasv, kaotades ELi puidu põletamise stiimulid võimalikult kiiresti.

Selleks tuleb puitbiomass välja jätta ELi taastuvenergia direktiivi taastuvate energiaallikate loetelust ning asendada selle nullmäär ELi heitkogustega kauplemise süsteemis selle tegelike heitkoguste arvestamisega. Eesmärgid on olulised, kuid veelgi olulisemad on stiimulid ja mõjusad kliimameetmed.

Täname teid juba ette selle küsimuse eestvedamise eest ja ootame edasist koostööd.

Lugupidamisega,