Kõik uudised

Animatsioon: mis on PÕLISMETS?

27. mai 2022
Metsablogi
Animatsioon räägib sellest, mis on põlismets, kuidas see kujuneb ning miks on oluline põlismetsa hoida.



Inimene on põlismetsa vähe mõjutanud, mistõttu on liigid loonud omavahel pika aja jooksul äärmiselt keerulisi seoseid ning need meie kõige elurikkamad metsad. Säärase metsa iga on raske hinnata, sest siin võib leiduda väga erinevas vanuses puid. Kui vanemad puud surevad, tekib metsa väikene valgusele avatud lagedam ala, mida kutsutakse häiluks. Noored puud hakkavad vaikselt peale kasvama.

Häilus hakkavad kasvama varjutaluvad puuliigid nagu kuusk, aga ka vaher ja pärn, samuti põõsaliigid nagu sarapuu ja harilik kuslapuu. Peagi kasvavad puud põõsastest üle, jättes nad puudest madalamasse põõsarindesse.

Mitmekesine põlismets on koduks väga erinevatele liikidele. Kirjurähnide toksitud puuõõnes leiavad elupaiga suluspesitsevad linnud nagu näiteks värbkakk, aga ka mitmed haruldased imetajad - erinevad nahkhiireliigid, hea õnne korral kolib haava oksaauku elama lausa lendorav. Suure võrastiku ja tugevate okstega puud suudavad kanda ruumikaid ning raskeid röövlindude pesi. Tihe põõsarinne pakub aga elu- ja varjepaika paljudele metsalindudele.

Suur osa metsa elustikust on selline, mida inimesed ehk väga hästi ei tunne ega oska seetõttu tähele panna. Sageli jäävad metsas märkamata erinevad puuseeneliigid, kellest mitmed on õige haruldased. Paljud vajavad ellujäämiseks piisavas koguses surnud puid. Taoliseks seeneliigiks on näiteks poropoorik, kes suudab kasvada vaid väga vähestes, päris ehedates põlismetsades, mida Eestis on kõigest käputäis järele jäänud. Surnud tüvedelt võib aga leida ka tõeliselt haruldasi samblaid nagu näiteks peamiselt läänesaartel elavat rohelist hiidkupart. Hingusele läinud tüvedel elavad ja toituvad sajad putukaliigid, kelle seas leidub samuti ohtralt haruldusi. Vanade hukkunud haabade korba all toituvad niinest näiteks väike-punalamesklased, kelle arvukus on kahanemas kogu Euroopas.

Põlismetsad ning neile sarnanevad loodusmetsad on paraku suure kiirusega kahanemas kõikjal maailmas. Neid tuleb hoida.


Kontseptsioon ja tekstid: Liis Kuresoo, ELF

Animatsioon: Roland Seer, Tartu Multifilm
Toimetamine ja avaldamine: Mariliis Haljasorg, ELF
Teksti sisselugemine: Siim Angerpikk

Animatsiooni loomist toetas Ülemiste keskus.


Vaata ka
www.metsaomanikule.ee