Veebileht HEAPÕLD.EE jagab näpunäiteid loodushoidlikeks praktikateks põllumajandusmaal  02.03.2021

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma eestvedamisel on valminud veebileht HEAPÕLD (heapõld.ee), kust huvilised leiavad informatsiooni loodushoidlikest ja jätkusuutlikest praktikatest põllumajandusmaadel. Veebileht annab ülevaate põllumajandusvõtetest, mis toetavad elurikkust, parandavad keskkonnaseisundit ja muldade tervist.

Põllusaar ja tüügaspuu. Foto: Google Street View

Tänapäeval on enamus Maa elamiskõlblikest aladest seotud põllumajandusega, mis tähendab, et väga suur osa nii Eesti, Euroopa kui ka kogu maailma elurikkusest sõltub põllumajandusmaastike loodussõbralikkusest ja seal rakendatavatest praktikatest. Väga mitmete erinevate liikide käekäik sõltub otseselt meie toidutootmispraktikatest. Samamoodi sõltub toidutootmine elurikkusest – mõju on vastastikune. Põllumajandusmaastike elurikkus suurendab põllumaade vastupidavust kliimamuutustest tulenevatele ootamatustele, aitab tagada saagikust läbi kahjurirünnakute leevendamise ja ennetamise, tolmeldamishüve säilimise ja mullaelustiku mitmekesisuse. Jätkusuutliku toidutoomise tagamiseks on seetõttu ülioluline hoida, soodustada ja väärtustada põllumaade elurikkust.

Heapõld veebileht tutvustab erinevaid võimalusi, mis aitavad hoida põllumajandusmaastike elurikkust ja head keskkonnaseisundit. Veebilehel saab uurida, millised tegevused on parimad nii kogu põllumajandusmaal kui ka haritaval maal, püsirohumaadel ja pärandniitudel. Sobivaid tegevusi saab otsida vastavalt oma soovidele – näiteks on võimalik filtreerida välja tegevused, mis soodustavad tolmeldamist, kahjuritõrjet või hoopiski muldade tervist. Võimalik on valida tegevusi vastavalt sellele, milliseid elurikkuse rühmasid on soov toetada, näiteks leiab veebilehelt konkreetsed tegevused lindude soodustamiseks põllumajandusmaadel.

Iga tegevuse kohta saab põhjaliku ülevaate selle olemusest, milleks see kasulik on, kuidas seda ise teha ja hooldada ning kui tulemuslik tegevus jätkusuutlikkuse seisukohast on. Alljärgnevalt näide põllusaarte koha.

Põõsastega põllusaar Tartu serval. Foto: Krista Takkis

Põllusaarte rajamine ja hooldamine

  • Eelkõige on oluline säilitada olemasolevaid põllusaari, sest mida vanemad ja suuremad on saared, seda elurikkamad nad on.
  • Uute põllusaarte rajamisel proovi sobitada saar maastikku, kasutades ära olemasolevaid maastikuelemente ning püüda luua looduslähedaselt mitmekesine elupaik.
  • Põllusaarele tasub istutada ja külvata kodumaiseid liike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele kogu aasta vältel.
  • Hooldamisel püüa säilitada saare tervikut ning soodustada elurikkust.

Mis on põllusaared?

Põllusaared on igasuguse kujuga väikesed puude, põõsaste või muu loodusliku taimkattega ala, mis on põllumaast selgesti eristatav. Saarel võib esineda ka suuri kive, kivihunnikuid, karstilehtreid ja muid maastikuelemente.

Milleks põllusaared kasulikud on?

Väikesed metsatukad keset põlde pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele (taimed, linnud, imetajad, seened, vihmaussid, lülijalgsed, s.h. erinevad tolmeldajad, ämblikud, mardikad, kakandilised, tuhatjalgsed, jt) ja varustavad looduse hüvedega (varustamine elupaikadega, kahjurite tõrje, süsiniku sidumine, aineringete reguleerimine, veeringe reguleerimine, jne). Vanemad ja suuremad põllusaared on kõrgema elurikkusega ning pakuvad rohkemaid looduse hüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, mida muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Kuidas põllusaari rajada?

Eelkõige on oluline säilitada põllumajandusmaastikus juba olemas olevaid põllusaari, millel taimkate ja elustik on väljakujunenud, kuid rajada võib ka uusi saari. Seejuures on kasu seda suurem, mida suurem on rajatav põllusaar. Rajada võib ka mitu lähestikku asetsevat saarekest. Uute põllusaarte rajamisel on hea ära kasutada olemasolevaid maastikuelemente. Näiteks võib kujundada saare mõne vana kivikangru ümber või mõnda madalamasse nõkku, kuhu on võimalik ühtlasi rajada kas väike veekogu või taimestumata pinnaga liiva- või kruusaauk, mis pakub pesitsusvõimalusi erinevatele putukatele, seal hulgas looduslikele mesilastele. Elupaiku pakuvad ka vanad puutüükad või –pakud ning muud looduslikke maastikke imiteerivad detailid. Varasemalt piirkonnas esinevate detailide kasutamisel on oluline silmas pidada, et ei kahjustataks juba olemasolevaid elupaiku, vaid suurendataks olemasoleva elupaiga väärtuslikkust erinevate liikide jaoks.

Põllusaarte rajamisel tasuks istutada erinevaid looduslikke puu- ja põõsaliike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele. Näiteks kombineerida okaspuid (mänd, kuusk, kadakas) ja lehtpuid, seal hulgas kasutada ka n.ö. õitsevaid puid (pihlakas, pärn, raagremmelgas, viirpuud, jne). Lepa istutamist võiks pigem vältida, sest ta on üsna tugev konkurent ning võib tekitada võsametsa,. Põõsastest võib samuti eelistada õitsevaid või huvipakkuvate viljadega põõsaid, näiteks sarapuu, kibuvitsad, magesõstar, enelad, lodjapuu jne. Saarel võib olla nii tihedama kui hõredama puistu või põõsastikuga osasid. Ümber puude on hea jätta vähemalt 6 meetri laiune rohuriba (loe lähemalt), mis eraldab puude ja põõsastega osa põllumaast. Rohumaaosas võib taimkatte kujunemist toetada looduslike seemnesegude külvamisega, seejuures võiksid olla segus esindatud nii kõrrelised heintaimed, liblikõielised kui ka teised õitsevad rohttaimed, mis on headeks toidutaimedeks tolmeldajatele. Seejuures on hea jälgida, et kevadest sügiseni kogu aeg midagi õitseks ja tolmeldajatele toitu pakuks.

Kuidas põllusaari hooldada?

Nii uute kui vanade saarte hooldamisel on oluline säilitada põllusaare terviklikkus. Hooldustöid võib teha vastavalt vajadusele ilma saare üldilmet kahjustama. Puid ja põõsaid ei tohi lõigata lindude pesitsusperioodil. Hukkunud puid ei ole vaja asendada, pigem on hea jätta nad saarele alles, kus nad saavad pakkuda elu-, toitumis- ja pesitsuspaika mitmetele seentele, sammaldele, samblikele, putukatele ning neist toituvatele lindudele. Põllusaarel ning selle ümbruses ei tohi kasutada pestitsiide ja väetiseid, välja arvatud paiguti invasiivsete võõrliikide piiramiseks.

Mine lehele heapold.ee ja uuri lähemalt, millised tegevused ja praktikad aitavad hoida elurikkust ja tagada jätkusuutliku tootmise. Muu hulgas saad teada, kuidas niita maad räägusõbralikult, mis asjad on lõokeselaigud, kuidas hooldada kraaviservasid elurikkust toetavalt ning miks on servaalad olulised.

Postituse autor: Tartu Ülikooli doktorant ja maastike elurikkuse töörühma liige Marianne Kaldra
Loe veel samal teemal: