Kõik uudised

Tartu Ülikooli vanemteadur Tsipe Aavik: Eesti põllumajandusmaastikke ohustab teiste Euroopa riikidega võrreldav elurikkuse kadu

24. august 2020
Maaelublogi
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi lävepakul on kodumaiste ja rahvusvaheliste näidete varal taas tarvilik meelde tuletada, milliseid negatiivseid mõjusid on põllumajanduse intensiivistumine Euroopa põllumajandusmaastike elurikkusele avaldanud. Sealjuures ei jää maakasutuse intensiivsuse indikaatorites ja sellega kaasnevas elurikkuse kahanemises sugugi mitte maha ka Eesti, näitab äsja ajakirjas Functional Ecology publitseeritud üleeuroopaline teadusuuring.


Artikkel kajastab kaheksa Euroopa riigi - Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Iirimaa, Rootsi ja Poola - taliviljapõldudel kirjeldatud taimede mitmekesisust. Uuringus hindasime, kuidas mõjutab taimede liigirikkust ning funktsionaalset mitmekesisust põldude majandamise intensiivsus (kasutatud herbitsiidide ja lämmastikväetiste kogus ning saagikus) ning maastiku kontekst (põllu suurus ja põldude üleüldine osakaal ümbritsevas maastikus).

Ei tulnud suure üllatusena tulemus, mille kohaselt kaasneb uuritavate põldude majandamise intensiivsuse kasvuga taimede liigilise mitmekesisuse märkimisväärne langus. Eesti tulemuste osas on aga tähelepanuväärne see, et meie taliviljapõllud ei eristu majandamise intensiivsuse poolest sugugi mitte teiste riikide põldudest (Joonis 1A).

Joonis 1. Uurimispõldudel leitud soontaimede liigirikkuse seos uuritava teraviljapõllu majandamise intensiivsuse (A) ning ümbritseva maastiku homogeensusega. Soontaimede liigirikkus kajastab uuritaval põllul tehtud kolme prooviruudu (suurusega 2 x 2 m2) summaarset taimeliikide arvu. Uuritava põllu majandamise intensiivsuse indeks arvutati põllul kasutatud herbitsiidide toimeaine ning lämmastikväetiste koguse ja põllu saagikuse põhjal. Eesti vaatlused, mis paiknevad skaala madalamas osas, peegeldavad mahepõlde Maastiku homogeensuse indeksis kajastub uuritava põllu suuruse, ümbritsevate põldude keskmine suurus (alal raadiusega 500 m) ning põldude osakaal uuritava põllu ümbruses.

Viimasel ajal on meedias rõhutamist leidnud väide, et pestitsiidide turustamise statistika kohaselt on Eestis pestitsiidide kasutus võrreldes muu Euroopaga väga tagasihoidlik nii üldkogustelt kui ka põllumajandusmaa pinnaühiku kohta. Üleeuroopaline uuring, mis hõlmas ka selliseid pestitsiidide turustamise ja kasutamise osas esirinnas olevaid riike nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Holland, näitab, et kui vaadata maakasutuse intensiivsuse indekseid sama kasvatatava kultuuri lõikes (antud juhul talivili), siis ei pruugi Eesti näitajad põllumajanduskemikaalide kasutuse osas olla sugugi nii madalad.  Joonisel 1A eraldi välja toodud Eesti vaatluste puhul tasub vast veel mainida, et skaala alumises ehk vähem intensiivses otsas paiknevad mahepõllud.  

Välja tasub tuua ka asjaolu, et uuringu algandmed koguti pea 10 aastat enne artikli ilmumist. Kuna viimase dekaadi jooksul on toimunud pestitsiidide ning mineraalväetiste kasutamise kasv, võib oletada, et põllumajanduslik maakasutus ja sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju vaadeldud maastikel on tänaseks veelgi kasvanud.  

Maastikulises mõttes paiknevad mitmed Eesti uurimisalad hoopiski skaala selles otsas, mida iseloomustavad homogeensed ja üheülbalised suurte põldudega põllumajandusmaastikud (Joonis 1B). Samuti joonistub Eesti andmete puhul välja seos kesise maastiku ning madalama taimede liigirikkuse vahel.

Varasemad sama uuringu raames teostatud analüüsid näitasid, et pestitsiidide kasvav kasutus viib lisaks elurikkusele põldudelt võimalused biotõrjeks. Lehetäidest viljakahjurid söödi oluliselt kiiremini ära pestitsiididest vähem mõjutatud põldudel, kus leidus rohkem jooksiklasi, kahjurite looduslikke vaenlasi. Nagu taimede mitmekesisusegi puhul, mängis ka biotõrje efektsiivsuses rolli mitmekesine maastiku kontekst.













Joonis 2. Saagides oksa, millel istume: lihtsustuv maastikustruktuur, sh püsiva mitmekesise taimestikuga põlluservade kadumine, viib põllumajandusmaastikest võimalused kahjurite biotõrjeks ning tolmeldavad putukad (Fotod: Tsipe Aavik, 2020).  

Kokkuvõttena võib öelda, et nii Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia aastani 2030 kui ka "Talust taldrikule" strateegia raames plaanitud eesmärgid ning tegevused põllumajanduse negatiivse mõju kahandamiseks on täiesti asjakohased ka Eestis. Uuring näitab, et lisaks olemasolevate maastikuelementide säilitamisele peaks ÜPP strateegiakava aitama kaasa ka maastiku mitmekesisuse taastamisele.



Kajastatud artikkel:

Carmona, C. P., Guerrero, I., Peco, B., Morales, M.B., Oñate, J.J., Pärt, T., Tscharntke, T., Liira, J., Aavik, T., Emmerson, M., Berendse, F., Ceryngier, P., Bretagnolle, V., Weisser, W.W., Bengtsson, J. 2020. Agriculture intensification reduces plant taxonomic and functional diversity across European arable systems. Functional Ecology 34:1448-1460: https://doi.org/10.1111/1365-2435.13608