Kõik uudised

Süües mõjutad enda ja planeedi tervist!

16. oktoober 2020
Maaelublogi
Hommikul kaerahelbe puder moosiga, kohv juurde. Lõunaks pasta salatiga, mõned puuviljad juurde. Õhtuks punapeedisupp ja täisteraleib. Olen ma sellise menüü koostamisel planeediga arvestav või mitte? Sellele küsimusele pole lühikest vastust ja tegelikult peaks meie toidusüsteeme hoopis laiemalt vaatama. Natuke lähemale toidu teema globaalsele olemusele toob meid eelmisel nädalal avaldatud Maailma Looduse Fondi raport planeediga arvestava toidu tarbimise kohta ("Bending the Curve: The Restorative Power of Planet-Based Diets").

Miks ei ole selle raporti pealkirjas kasutatud väljendit "plant-based" ehk taimedel põhinev? See on väga oluline põhimõtteline otsus ja rõhuasetus. See tuleneb sellest, et nimetatud raportis vaadatakse koos nii tervise- kui ka keskkonnaaspekte. Selle eesmärk ei ole suunata inimkonda veganiteks hakkama. Maailma eri paigus näeb keskkonnasõbralik toitumine välja erinev. 

Raportis on kokku võetud globaalne vaade toidu tarbimisele ja vajalikud tegevused, et parandada inimeste ja planeedi tervist. Kasutatud on 147 riigi praeguse tarbimise infot ja 75 riigi kohalikke toitumissoovitusi. Juba varasemast teada sõnum on see, et toidu tootmisel on ülisuur mõju meie keskkonnale. Me suudame toota piisavalt toitu, aga paljud tootmise viisid ei arvesta planeedi taluvuspiiridega. Näiteks kasvuhoonegaaside emissioonid, mis seotud kliimamuutusega või see, kui palju meie  maakasutusest on põllumaade all.













Raportis tuuakse selgelt välja, et tänane toidu tootmine ja toitumismustrid on jätkusuutmatud. Kuidas siis tegutseda? Siin ei ole kõigile maailma piirkondadele ühtset juhist või valemit, tuleb läheneda regiooni põhiselt. Eurooplased võiksid oma taldrikule panna rohkem taimset toitu ja toidu koguseid pisut vähendada, Malawi inimesed näiteks peaksid suurendama kala ja piimatoodete osakaalu menüüs.  Üldine lähenemine võiks aga olla, et püüdleme toidusüsteemide poole, mis loodust taastavad. Meie planeedi tulevikule keskenduv raport toob välja viis põhilist tegevussuunda, millele peaks globaalselt tähelepanu pöörama:

1) elurikkuse vähenemise peatamine ja kasvu toetamine;

2) toidu tootmisega seotud kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine ;

3) inimkonna toitmine, loomata uusi põllumaid;

4) negatiivsete emissioonide saavutamine (st põllumaad ja rohumaad seovad rohkem süsinikku, vähem kasvuhoonegaase loomakasvatusest) ja

5) saakide optimeerimine.

Ühe tulemusena näidatakse raportis ka seda, et tihtipeale ei ole riiklikud toitumissoovitused piisavalt ambitsioonikad, et vajalikke tulemusi saavutada. Näiteks kui kõik rootslased järgiksid kohalikke toitumissoovitusi, saaksid nad vähendada toidu tootmisest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone 30% võrra, aga see poleks piisav. Vajaliku mõju saavutamiseks tuleks veel lisaks vähendada liha ja piimatoodete tarbimist. Eesti riiklike toitumissoovituste kohta on kirjanduses (Springmann, M., Spajic, L., Clark, M.A. et al. 2020. The healthiness and sustainability of national and global food based dietary guidelines: modelling study. BMJ 370:m2322) mainitud, et konkreetsed soovitused on selgelt välja toodud. Kuna need on koostatud pigem tervise aspekte kui keskkonna taluvuspiire arvestades, leiame sealt siiski arvestatava koguse liha ja piimatooteid. Kuid Tervise Arengu Instituudi praegune kampaania, mis rõhutab tasakaalu vajalikkust ja taimse toidu olulisust, on kindlasti keskkonda toetav.



Kõnealune raport soovitab riiklikesse toitumissoovitustesse lisada keskkonnaaspekt. Iseasi, kui kiiresti need muudatused näiteks meie kohalikesse soovitustesse jõuavad. Seni saab aga igaüks järgida nelja põhilist nõuannet:

  • söö seda, mis ei tule planeedi tervise arvelt;

  • pane oma taldrikule rohkem taimi;

  • söö tervislikku ja võimalikult vähe töödeldud toitu;

  • söö võimalikult mitmekesiselt, eelistamata üksikuid lemmikuid.


Kohalikul ja ka globaalsel tasandil on suur potentsiaal riikide pingutustel, mis seotud Pariisi kliimakokkuleppega. Kui analüüsitud riikidest mõnes on kliimamuutuse leevendamise kontekstis käsitletud küll laiemalt põllumajandust, siis toidu aspekti ei ole ühegi riigi plaanides eraldi käsitletud. Samal ajal oleks see siiski oluline, sest toiduga seonduvad valikud ja otsused mõjutavad oluliselt heitmete hulka.

Milline on planeediga arvestav toidusedel?

Sellised tarbimismustrid, millest võidab nii inimene oma tervise seisukohalt kui ka keskkond. Sööme tervislikku toitu, mille tootmisel on planeedi taluvuspiiridega arvestatud. Väldime igasugust üle tarbimist, mis bioloogilist mitmekesisust kahjustaks, keskkonnale või inimese tervisele halvasti mõjuks. Kõige efektiivsem nii inimese kui planeedi tervise huvides oleks taimse toidu osakaalu suurendamine – võidab tervis, võidab planeet!


PEA MEELES…

  • Kui toitumisest rääkida, siis siin ei ole ühte sobivat lähenemist kõigile. Erinevatel eluperioodidel on vaja ühtesid toiduaineid rohkem kui teisi.
  • On oluline, et toidu valikus oleks paindlikkust, et see arvestaks kohaliku kultuuriga ja lähtuks konkreetsest kontekstist. Inimesed üle maailma saavad tarbida erinevat toitu erinevas koguses, aga järgida ikka kõiki neid eelpool mainitud soovitusi.
  • Kui teeme tervislikumaid ja jätkusuutlikumaid valikuid, saame kindlamad olla, et planeet toidab meid kõiki.


Vaata järele, MIDA IGAÜKS ISE TEHA SAAB? Kuidas toituda planeediga arvestavalt?