Kõik uudised

Majandushuvidest lähtuvad otsused on viinud Läänemere püügivõimalused ajaloo madalaimale tasemele

06. detsember 2021
Maaelublogi
Oktoobris toimusid taas aasta olulisemad kalandusläbirääkimised, kus pandi paika Läänemere järgmise aasta püügivõimalused. Eestimaa Looduse Fond on juba aastaid läbirääkimiste eel ja järel meelde tuletanud, et järgima peab Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitusi ning lõpetama peab ülepüügi. Ometi on osa kalu aastaid püütud rohkem, kui Läänemerele jätkusuutlik oleks. Seda peegeldavad praegused ajalooliselt kõige madalamad püügivõimalused. Aasta aastalt leidub Läänemeres vähem kalu ning ökosüsteem on endiselt halvas seisus.
Kihnu rannikumeri. Foto: Jürgen karvak

Väga halva olukorra põhjuseks on aastaid tehtud otsused, mida on peamiselt juhtinud majandushuvid. Vaatamata ühiselt jagatud merele seisab iga liikmesriik enda kalanduse eest ning ei nähta suuremat ökosüsteemipõhist pilti. Nii oleme jõudnud olukorda, kus Läänemere püügimahud on ajalooliselt madalaimad pea kõikide likide osas.

Oma huvide eest seismist näitlikustavad väga hästi liikmesriikide pressiteated, mille saatsid välja vastutavad ministeeriumid kohtumise järel. Erinevad huvid põrkuvad ning vaatamata ühisele mõistmisele, et olukord on halb, jääb ökosüsteemipõhine lähenemine veel ikka kaugeks. Kus asuvad Läänemere äärsete riikide huvid ning miks on nii raske Läänemere kalu hoida:

Saksamaa  - väljendas liikmesriikidest kõige enam muret ülepüügi ning Läänemere kalanduse tuleviku üle. Ennekõike teeb Saksamaale muret räime ülepüük Läänemere läänepoolses osas. Sellega seoses avaldati nördimust, et sel ajal, kui Läänemere kalurid peavad leppima drastiliste kärbetega räimekvootides Kattegatis ning Skagerrakis, jätkatakse heeringa püügiga Põhjameres. Saksamaa on veendumusel, et Läänemere räime kaitseks tuleks piirata ka püüki Põhjameres. See on hea näide ökosüsteemsest lähenemisest, mida kahjuks teiste liikmesriikide puhul nii selgelt ei paista.

Taani  rõhutas samuti, et Läänemeri on äärmiselt kehvas seisus. ICESi alarmeerival hinnangul ning tursa püügivõimaluste 88% kärpel on tõsine mõju Taani Läänemere kaluritele veel pikka aega. Taani oli üllatunud Iirimaa jõulisest soovist osa saada Taani makrelli varudest, mida nad läbirääkimiste teel suutsid vältida. Kuigi iirlaste soov on kooskõlas Euroopa ühise kalanduspoliitikaga, on see ka märk, et kalavarud on kõikjal languses. Oma kalanduse eest seismisel on osa liikmesriike valmis jõuliselt oma kalalaevastikuga teiste riikide territoriaalvetesse liikuma, arvestamata selle võimalikku keskkonnamõju.

Rootsi  on kõige kriitilisem läbirääkimiste ning kärbete üle. Viitades läänepoolse tursa, avamere räime ning lõhe püügivõimaluste kärbetele, tõdeb Rootsi, et neil otsustel saab olema negatiivne tagajärg Rootsi rannakalandusele ning kogukondadele. Niisamuti saab Rootsi sõnul neil kärbetel olema negatiivne mõju kalatöötlemisettevõtetele kogu Läänemere piirkonnas. Samas annavad Rootsi esindajad teada, et nad on suutnud läbirääkimistel saavutada Rootsi kalandusele eritingimused, ütlemata, mis need täpselt on. Rootslaste pressiteade peegeldab vast kõige selgemini, et liikmesriikide huvi on ennekõike kaitsta majandushuvisid ning keskkond jääb teisejärguliseks.

Soome  reaktsioon järgmise aasta püügivõimalustele keskendus kutselisele lõhepüügile. Soome kalandusminister Jari Leppä väljendas heameelt, et lõhe olukord Läänemeres on tasapisi paranemas. Niisamuti oli ta rõõmus lõhepüügi piiramise üle Läänemere avaosas kuna see järgib ühise kalanduspoliitika ning Soome eesmärke. Tänu sellele jõuab rohkem lõhet Soome rannikule ning jõgedesse, mis on hea nii kaladele, kui ka Soome kalandusele.

Eesti endine keskkonnaminister Tõnis Mölder rõhutas, et otsused läbirääkimistel sündisid raskelt. Keeruliseks tegid läbirääkimised aga selle öötundidesse veninud arutelud, mitte aga Läänemere kehv olukord. Kokkuvõtvalt oli Eesti rahul tulemustega. Liivi lahe räime kvoot tõusis 22%, millest võidavad nii rannakalurid kui ka traali laevastik Liivi lahes. Samal ajal aga oli Eesti sunnitud nõustuma kärbetega Läänemere avaosa räime kvoodiga, kuigi Eesti seisis sellele vastu. Läänemere avaosas väheneb kvoot varu kehva seisundi tõttu 45%. Vaatamata sellele on Eesti räime ja kilu püügivõimalus tervikuna ca 2300 tonni suurem kui käesoleval aastal. Esile tõsteti ka lõhekvoodi 6% suurune tõus Soome lahes ning Läänemere avaosa lõhe sihtpüügi keelustamine. Siinkohal rõhutas Keskonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, et Läänemere avaosa harrastuspüügil tuleb keelata loodusliku lõhe püük. Sellega on Eesti ainus liikmesriik, kes peab oluliseks arvestada ka kasvavat harrastuspüügi rolli Läänemere keskkonna kaitsmisel.

Läti  jaoks oli kohtumise suurim õnnestumine Liivi lahe räimekvoodi 21% suurune tõus. Niisamuti oldi rahul kilu kvoodi suurenemisega 13%, mis on Läti Läänemere kalandusele kõige olulisem püügikala. Nii nagu paljud teised liikmesriigid, avaldas ka Läti nördimust tursa kehva olukorra üle Läänemeres. Samal ajal aga seisid Läti esindajad jõuliselt vastu ICESi ja Euroopa Komisjoni ettepanekule kärpida avamere räimepüüki 54%. Suure kärpe eesmärk oli kaitsta räime langevat varu ning tagada tursale piisav söök. Vastuseisu tõttu kärbiti räime püügivõimalusi 45%. Selline vastuseis on hea näide, et kuigi sõnades saadakse aru drastilisest olukorrast, siis tegudes seistakse ennekõikke majandushuvide eest.

Leedu  oli sarnaselt Lätile rahul väiksema avamere räime püügivõimaluste kärpega ning suurenenud kilu kvootidega. See tagavat Leedu Läänemere kalanduse hea käekäigu järgmisel aastal. Ka nemad tunnistasid tursa kehva olukorda, kuid erinevalt teistest liikmesriikidest oldi varmad selles Vene kalandusele näpuga näitama, kes nende hinnangul püüab jätkuvalt kriitilises seisus olevat idapoolset turska. Läänemere kaitseks tuleb ennekõike luua tugev dialoog Venemaaga, et tagada jätkusuutlik kalandus Läänemeres.

Poola sõnul mõjutab Läänemere tursa olukord ning suured kärped enim just nende kalandust. Kuigi Poola väljendas samuti muret mere ökosüsteemi kehva seisundi üle, oldi enim mures kalamajanduse pärast, mida kärped mõjutavad. Seetõttu kutsus Poola üles kiiresti kasutusele võtma asjakohased kaitsemeetmed kalanduse toetuseks, mida peaks rahastama Euroopa merendus, kalandus ja vesiviljeluse fondi (EMKVF) raames.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et liikmesriikidele on endiselt tähtsaimad majandushuvid, aga vähehaaval on riikide esindajad hakanud rohkem tähele panema liikide omavahelist seost. Läbirääkimistel püüab iga liikmesriik oma tänaseid püügivõimalusi maksimeerida, mis teeb keeruliseks Läänemere kalanduse tuleviku seisukohalt vajalikke suuri kärpeid. Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek järgis ökosüsteemipõhist lähenemist ning soovitas püügivõimalusi suurelt kärpida. Vaatamata suurele vastuseisule jäid järgmise aasta püügivõimalused siiski ICES teadlaste soovituste piiresse. See on suur samm õiges suunas ning jääb loota, et ka liikmesriigid aktsepteerivad aina enam ökosüsteemipõhist lähenemist.



Postituse autor: Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse programmi ekspert Joonas Plaan