Maia-Liisa Anton PMis: Euroopa põllumajanduspoliitika ei ole kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega

Keskkonnaühendused rõhutavad, et teadlaste prognoositud kliimamuutuse mõjusid, nagu näiteks ägedaid kuumalaineid, me juba tunneme omal nahal ning Euroopa parlamendi liikmetel on siin palju teha, et maailma paremaks muuta. Maia-Liisa Anton leiab, et Euroopa on kindlasti liikumas õiges suunas, ja on oma eesmärkidega olnud suureks eeskujuks. Aga kui asi jõuab tegudeni, on neid raskem läbi viia kui plaane teha.

«Me ju kahjuks näeme, et kui päriselt midagi tegema on vaja hakata siis seal tulevad suured takistused ette. Kliimaneutraalsuse 2050. eesmärk oli üsna lihtne, 2030. aasta eesmärgid läksid juba väga palju keerulisemalt ja juba taheti jälle hakata nii-öelda füüsikaga läbi rääkima, et äkki ikka tegelikult ei peaks nii palju tegema, kui teadus ütleb. Ja kui me vaatame nüüd konkreetselt eelnõusid, siis kliimapoliitikas on kokkulepete tegemine läinud lihtsalt, aga looduse kaitse osas on ju need kõige suuremad komistused olnud. Pestitsiidide vähendamise eelnõu näiteks lõpuks võeti tagasi just sellepärast, et see lahjendati nii suurel määral ära, et ka eelnõu algsed toetajaid ütlesid, et sellisel kujul sellest eelnõust mitte mingit kasu ei ole. Looduse taastamise eelnõu läks lõpuks läbi, aga suur hulk siduvaid ettepanekuid võeti sealt ikkagi maha. Me oleme sellega rahul, et midagi on tehtud, aga ilmselgelt ei ole see kooskõlas selle teadusliku konsensusega, mida on teha vaja,» leiab Anton.

Põllumehed protesteerivad rohepöörde vastu?

Samal ajal kui ligi pooled Euroopa põllumehed protesteerivad toetuste vähenemise, Ukraina vilja ja mitmete allikate väitel ka rohepöörde kui sellise vastu, on keskkonnaorganisatsioonide üks olulisemaid punkte viia ühine põllumajanduspoliitika kooskõlla kliimaeesmärkidega, sest tänane poliitika ei suuna põllumajandust jätkusuutlikumale teele.

Maia-Liisa Anton leiab, et vajame põllumajanduspoliitikat, mis panustab kõrge loodusväärtusega põllumajanduse säilitamisesse, mahepõllumajanduse arendamisse, pestitsiidide kasutuse vähendamisse ja elurikkuse kaitsesse, sest me ikkagi ei taha endale tunnistada et see, mida me praegu teeme, on halb ja kahjulik meile ja me tegelikult peame muutma seda, kuidas me põllumajandusega tegeleme.

Kurbloolisus ikkagi ongi see, et põllumajanduspoliitika tegelikult ei ole kooskõlas Euroopa Liidu kliima ja keskkonnaeesmärkidega ja põllumajanduse suurem probleem on negatiivne keskkonnamõju - pestitsiidid on mürgid.

Kommenteerides laiemalt põllumeeste olukorda ütleb Anton, et me peame kõigepealt aru saama, mille vastu täpselt põllumehed protestivad. «Me just rääkisime, et looduse taastamise määrus sisuliselt lahendati ära pestitsiidide piiramise ettepanek võeti põhimõtteliselt tagasi. Kui me vaatame praegust ühist põllumajanduspoliitikat, siis tegelikult see ei ole isegi kooskõlas Euroopa Liidu enda talust - taldrikule strateegiaga, mida võiks pidada selliseks rohelisemaks suundumuseks.»

«Kurbloolisus ikkagi ongi see, et põllumajanduspoliitika tegelikult ei ole kooskõlas Euroopa Liidu kliima ja keskkonnaeesmärkidega ja põllumajanduse puhul tuleb siis meeles pidada, et kliima on üks kitsas teema, aga tegelikult ju põllumajanduse suurem probleem on negatiivne keskkonnamõju - pestitsiidid on mürgid. Ärme unusta ära, et need on päriselt mürgid, mis tapavad liike.» sõnas Anton saates.

Liigne väetiste kasutamine tekitab palju probleeme veekogudes, mis võivad päädida isegi joogivee lämmastikuga saastumisega, mis omakorda võib olla vähkitekitava mõjuga inimestele. «Me teame seda, et näiteks põllumeeste endi hulgas on vähk ja muud haigused rohkem levinud just sellepärast, et nad puutuvad nende mürkidega ja selle ebatervisliku keskkonnaga kokku. Minu küsimus ikkagi on see, et kas see on see, mille nimel me tegelikult võitleme,» on Anton mures.

Muuhulgas on murekohaks väiketalunike kadumine

Ühtne Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on väga keeruline ja kompleksne teema. Muuhulgas on murekohast väiketalunike kadumine, mida Antoni sõnutsi on Euroopa põllumajanduspoliitika senimaani muudkui soodustanud. «Kui me põllumajanduspoliitikast räägime, siis selle keskkonnasõbralikumaks tegemine on vaid üks asi, see ei ole ainus probleem. Kui me aga lahendustena näeme väga kõrgtehnoloogilisi ja investeerimismahukaid protsesse, siis need võivad tegelikult saada samamoodi saatuslikuks väiketalunikele, kes ei suuda selle väga suure tehnologiseeritusega kaasas käia. Põllumajandus on tegelikult üks teema, millest me peaksime rohkem rääkima läbi erinevate küsimuste. Kui me vaatame näiteks toidu hinda, siis, kui palju sellest jõuab põllumeheni, kui palju sellest jääb nii-öelda toidu töötlejale ja kui palju sellest jääb poodi. Põllumjanduspoliitika on järjekordselt üks valdkond, kus häid ja kiireid lahendusi ei ole. Aga see ei tähenda, et me ei peaks selle valdkonnaga tegelema, sest süüa me kõik tahame,» on Anton veendunud.

Põllumajandus on kliimamuutustest ja keskkonnakriisist väga ohustatud. Seda on näha juba Lõuna-Euroopas, kus on oliivisaagid praktiliselt hävinud ning on tugev veepuudus. Seda on ka näha Eestis, kus aastane saagirikkus on iga aastaga vähem etteplaneeritav.

Keskkonnaorganisatsioonide soovitused

Alates Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamisest 2019. aastal on globaalse kliimakriisi ja elurikkuse kriisi ohjeldamine muutunud olulisemaks kui kunagi varem. 2023. aasta oli mõõtmisajaloo kuumim aasta. Planeeti räsisid ulatuslikud metsatulekahjud, üleujutused ja kuumalained, samuti üha süvenev elurikkuse kadu. Viimastel aastatel maailma raputanud pandeemia ning Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on olemasolevaid kriise veelgi süvendanud ning rebestanud sügavamaks sotsiaalmajanduslikud lõhed ühiskonnas. Nende väljakutsetega toimetulemiseks peab Euroopa Liit keskenduma rohelisele üleminekule, mis oleks samal ajal sotsiaalselt õiglane, õigeaegne ja elurikkust toetav.

• Lugu on osa 06.02.2024 intervjuust Kuku raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja, kus olid kõne all keskkonnaühenduste soovitused erakondadele Euroopa Parlamendi valimiste eel: kuku.pleier.ee/podcast/ilmaparandaja/174375
• Keskkonnaühenduste soovitustega erakondadele saab tutvuda siin: eko.org.ee/tegevus/ep-valimised-2024