Levinud toidukalade olukord teeb murelikuks

„Igal aastal värskeid kalapopulatsioonide seire- ja teadusandmeid üle vaadates pean tõdema, et häid uudiseid populatsioonide seisust on vähemaks jäänud. Läänemere seisund on kehv ja parem ei ole ka sealsete elanike, sealhulgas kohalike kalade, olukord,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. „Kui eelnevatel aastatel nägime, et peamiselt suuremate ja röövkalade seis on kehvem, siis nüüd on Läänemeres halvenenud ka mõne väiksemakasvulise kala nagu räime elujärg. Selline saakkala vähenemine jätab ka suuremad kalad nälga ja sedasorti allakäiguspiraalist on raske välja tulla ilma põhimõtteliste muudatusteta kalanduse regulatsioonides ja merekaitses,“ tõdes Plaan.

Kuigi merekalade olukord on kehv, ei põle Kalafooris ainult punased tuled. Laialdaselt levivad võõrliigid nagu ümarmudil on Läänemeres hästi kohanenud ja seda püüavad ka Eesti kalurid. Paremini läheb kiirekasvulisel väikekalal nagu nurg, särg ja vimb. Samuti on rahvuskala räime populatsioonid Eesti rannikul paremas seisus. „See näitab, kuidas läbimõeldud reguleerimine ja püük koos looduslike teguritega saavad tagada kalade kestlikkuse,“ lisas Plaan. Lisaks räimele on ka Peipsi- ja Võrtsjärve latika olukord parem. Lisaks läheb hästi Võrtsjärve kohal ning Peipsi ahvenal. „Lahendused Läänemere kalade olukorra parandamiseks on igihaljad. Kui soovime hoida nii meie mere ökosüsteemi kui ka kalandust, siis tuleb lasta kriitilises seisus kalapopulatsioonidel taastuda ning ellu viia riikide vahel kokku lepitud Läänemere kaitse tegevuskava,“ ütles Plaan.

Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondi poolt eestindatud kestliku kala juhis, mis tugineb ulatuslikule seire ja teadustööle. Maailmas koondab kala- ja mereanni hinnanguid Maailma Looduse Fond (WWF). Kalafoor aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates seeläbi kaitsta mereökosüsteeme ja pidurdada kalapopulatsioonide kadumist. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit.

Kalade populatsioonide seisu mõjutajaid on mitmeid: veekogude eutrofeerumine ehk liigne toiteainelisus, takistused rändeteedel, kiskjad, parasiidid, prügi veekeskkonnas ja viimasel ajal aina enam kliimamuutused. Suur mõju on kalanduse regulatsioonidel ja poliitikal.

Kalafoori viis rohelist ja viis punast valikut

Kestlik valik:

• Räim, kes on püütud Pärnu lahest. Räime olukord Pärnu lahes on stabiilne. Samas on kahanenud räime populatsioonid mujal Läänemeres ning mujalt pärit räime tuleks vältida.
  
• Ümarmudil, kes on võõrliigina konkurendiks Läänemere põlisliikidele. Ümarmudila arvukus on tõusuteel ning laienemas, mistõttu on võib teda eriti rohkelt just varasuvistel püükidel võrgust leida.
  
• Nurg, särg, vimb ja muud väikekalad, keda on senimaani vähe meie köögis kasutatud, kuid keda leidub meie vetes palju.
  
• Latikas, kes on pärit pärit Eesti sisevetest. Latika olukord Peipsi järves ja Võrtsjärves on hea.
  
• Kilu, kes on püütud Läänemerest. Kuigi kilule näitab Kalafoor kollast tuld on tema olukord Läänemeres hea. Tema püüki tuleb piirata, et vältida raskes olukorras oleva avamere räime kaaspüüki.
  

Kalaliigid keda vältida:

• Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik kõikjal maailmas. Kalakasvatustest või sisevetest pärit angerjas on samuti kriitiliselt ohustatud kuna teda kasvatatakse loodusest püütud noorkaladest.
  
• Tursk on kõikjal maailmameredes languses. Eriti kriitilises olukorras on Läänemere tursk. Ajalooliselt oluline majanduskala on pikalt ülepüütud ning vajab aega taastumiseks.
  
• Koha, kes on püütud Läänemerest. Koha olukord on olnud juba aastaid halb ning varud on üleekspluateeritud.
  
• Troopilised krevetid nagu tiigerkrevett, hiidkrevett kasvatamisel on tugev keskkonnamõju ja teadaolevalt on kasvatustes kasutatud orjatööjõudu. Menüüs võiks asendada nad väiksema arktilise krevetiga või muude alternatiividega.
  
• Tundmatut päritolu kala. Kui müüja ei oska öelda, kust kala on pärit või kuidas ta on püütud, siis pigem väldi teda.