Kõik uudised

Läänemere liikmesriigid nõustusid teadlaste ja looduskaitseorganisatsioonidega: Läänemere kalavarud on ajalooliselt kehvas seisus

19. oktoober 2022
Maaelublogi
17.-18. oktoobril Luksemburgis toimunud kalandusnõukogu kohtumisel jõudsid Läänemere äärsete riikide ELi kalanduse eest vastutavad ministrid kokkuleppele 2023. aasta kalapüügivõimaluste asjus. Esimest korda ajaloos nõustusid liikmesriigid Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadlaste, looduskaitseorganisatsioonide ning Euroopa komisjoni soovitustega ning seadsid püügivõimalused, mis arvestavad kalade olukorraga Läänemeres. Paljude oluliste liikide püügivõimalus on madalam kui eales varem. Ühelt poolt annab see ohtllikult ahtaks jäänud kalapopulatsioonidele võimaluse taastuda, teisalt aga on sel tugev sotsiaalmajanduslik mõju rannakogukondadele.

Paljude kalaliikide puhul on langus kestnud juba aastakümneid ning Läänemere ökosüsteemi kokkuvarisemise oht üha suureneb. Toimunud läbirääkimised olid oluline otsustamiskoht Läänemere taastumise teele suunamiseks. See aitab säilitada inimestele vajalikku mereökosüsteemi.

„Tänavu on kolmas aasta, mil Läänemere püügimahtude määramisel püüti arvesse võtta ökosüsteemi laiemaid kaalutlusi ja kehtestada realistlikult ettevaatlikud püügimahud. Ometi on kalanduse eest vastutavad ministrid jätkuvalt neile püüdlustele vastu seisnud ning on soovinud rohkem püüda, kui ökosüsteem seda lubab. Eile vastu võetud otsus näitab, et lõpuks on kohale jõudnud, kui halvas olukorras meie kalavarud on,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi kestliku kalanduse ekspert Joonas Plaan, „aga heas seisukorras Läänemereni on veel pikk tee minna.“

Läänemere tursa päästmiseks ei tehtud piisavalt ka 2023. aasta  püügimahtude määramisel.

Nõukogu kohtumise eel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada mõne liigi püügipiirangud teaduslikult arvutatud maksimumist madalamaks. Seda tehti ettevaatusprintsiipi järgides eesmärgiga kaitsta hävimisohus Läänemere turska. Läänemere riigid otsustasid järgida komisjoni ettepanekut minimiseerida lestapüüki. Kilu ja avamere räime püügivõimalused on suuremad, kui komisjon ja looduskaitseorganisatsioonid pakkusid.

 „Kilu ja räim on Idapoolse Läänemere tursale hädavajalikud toiduallikad ja me teame, et tursal on praegu raske toitu leida. Heameel oli näha, et seda oma ettepanekus mööndi, kuid on siiski suur pettumus, et liikmesriigid valivad taas lühiajalise kasu, selle asemel et aidata Läänemere tursavarudel taastuda,“ lisas Plaan.

Kalanduse eest vastutavad ministrid toetasid komisjoni ettepanekut mitte lubada Läänemere ida- ja lääneosa tursa ning läänepoolse räime sihtpüüki ning lubada lossida ainult osa kaaspüügist. Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid soovitasid püügimahuks nulli, isegi mitte tahtmatut kaaspüüki.

„Kuigi me mõistame, et 100% kaaspüügivaba kalapüüki ei eksisteeri, lootsime, et otsustajad seavad kaaspüügi tingimuseks piisava saagi registreerimise, kasutades elektroonilist kaugseiret,“ ütles Cathrine Pedersen Schirmer Taani Looduse Seltsist. „Taani on hiljuti edukalt rakendanud seda meetodit Kattegati meres," lisas ta.

Nõukogu kiitis heaks ettepaneku lõhepüügi kohta ja täiendavad majandamiskaalutlused kehvas seisus lõhepopulatsiooni kaitsmiseks. See on vast selle nõukogu kohtumise kõige julgustavam tulemus, kuna see on täielikult kooskõlas teaduslike nõuannetega ja hõlmab vajalikku juhtimismuutust, võttes arvesse soovitusi, mida eksperdid on enam kui 15 aastat andnud.

Ainult ökosüsteemi tervikult kaitstes on võimalik tagada Läänemere hea seisukord ning rannakogukondade elujõud ka tulevikus. „On julgustav näha, et aasta-aastalt näeme rohkem samme kestlikuma kalanduse poole ja püügivõimaluste määramisel võetakse arvesse aina rohkem ökosüsteemi olukorda,“ leidis Joonas Plaan. „Läänemere ökosüsteemi taastumiseks peame aga tempot tõstma. Vaja on rohkem kaitset, sealhulgas elektroonilist kaugseiret, et tagada tõhus kalanduskontroll, kohustuslik nõue selektiivsete püügivahendite kasutamiseks ja lossimiskohustuse parem täitmine, samuti püügivõimaluste eraldamine kõige väiksema keskkonnamõjuga kalandusele,“ rõhutas Plaan.

Vaata lisa kalaliikide olukorrast kalafoor.ee