Läänemere kalavarude esimesi taastumismärke ei tohi pöörata uueks ülepüügiks

Eesti jaoks puudutab arutelu kõige otsesemalt räime ja kilu, mis on meie merekalanduse tähtsaimad püügikalad. Eesti kalurid püüdsid 2025. aastal ligi 9% Läänemere keskosa räime kogusaagist ning umbes 9,5% kogu Läänemere kilusaagist. Seetõttu mõjutavad sügisel ELi kalanduse eest vastutavate ministrite tehtavad otsused otseselt nii Eesti kalandust kui ka meie mereökosüsteemi seisundit.

Läänemere keskosa räime seis paraneb viimaks

2024. aastal sündinud räimepõlvkond oli üle pika aja keskmisest arvukam^[1]. See näitab, et väiksem püügikoormus on aidanud varul taastuda, kuid taastumine ei ole veel lõpule jõudnud. Keskkonnaorganisatsioonid toetavad seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut seada 2027. aasta Läänemere keskosa räime püügikvoodiks 143 860 tonni^[2]. Kuigi see tähendaks märkimisväärset kasvu (49 %), jätaks ettepanek varule võimaluse taastumist jätkata.

Liivi lahe räime on palju, kuid tulevik annab põhjust ettevaatuseks

Liivi lahe räime seisund on praegu Läänemere keskosa räimest parem. Selle taga on senised otsused, mis on taganud jätkusuutliku püügikoormuse alates 2013. aastast^[3]. Samas peidab hea biomass enda taga olulist ohumärki: 2023., 2024. ja 2025. aastal on sündinud kolm järjestikust madala arvukusega räimepõlvkonda^[4]. Nende jõudmine püügivarusse mõjutab nii varu seisundit kui ka püügivõimalusi lähiaastatel. Seetõttu soovitame 2027. aasta kvoodi suurendamisse suhtuda ettevaatlikult.

Kilu seis on paranenud, kuid kilu on enamat kui lihtsalt püügikala

2025. aastal oli kilu kudekarja biomass 620 000 tonni ja üle kõigi peamiste piirväärtuste, mille järgi hinnatakse kalavaru seisundit. Samas oli kilu biomass endiselt 29 % väiksem kui pikaajaline keskmine. Ka püügikoormus vähenes: esimest korda pärast 2017. aastat langes see tasemele, mida peetakse jätkusuutlikuks. Ettevaatlikuks teeb aga kilu järelkasv. Aastatel 2021–2023 sündis kolm järjestikust nõrka põlvkonda. 2024. aasta põlvkond oli seevastu taas arvukas ja peaks kiluvaru lähiaastatel tugevdama^[5]. Seetõttu on põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid püügikoormust ei tohiks liiga kiiresti suurendada.

Keskkonnaorganisatsioonid peavad Euroopa Komisjoni pakutud 291 590-tonnist kilukvooti liiga kõrgeks ega toeta kudemisajal kehtiva püügipiirangu kaotamist. Kilu on kalanduse kõrval ka tursa, lõhe ja merelindude peamine toiduallikas ning liiga intensiivne püük võib seetõttu mõjutada kogu Läänemere toiduvõrgustikku.

Tursa olukord näitab, kui kaugele võib kalavaru langus minna

Nii ida- kui lääneosa tursa puhul soovitavad teadlased sihtpüügi ka 2027. aastal keelata. Idaosa tursa puhul on nullpüügi soovitus kehtinud juba aastaid. Ka Eesti kalavarude pikaajalise seire tulemused hindavad selle asurkonna kurnatuks^[6]. Ühispöördumine toetab seetõttu tursa kaaspüügikvootide olulist vähendamist ja selliste püügivahendite kasutamist, mis väldivad tursa kaaspüüki.

Eesti lõhejõgede seis on paranenud, kuid püügikoormust ei tohi suurendada

Läänemere lõhe olukord on piirkonniti väga erinev. Kuigi 2026. aastal on mitmesse Rootsi ja Soome suuremasse jõkke naasnud rohkem lõhesid, on mitmed väiksemad populatsioonid endiselt kriitilises seisus ning varasemate kehvade aastate mõju kestab. Seetõttu ei saa üksikute tugevate jõgede põhjal järeldada, et Läänemere lõhe oleks tervikuna taastunud.

Eesti paistab selles üldpildis positiivselt silma. Kõik kolm Soome lahe looduslikku lõhepopulatsiooni asuvad Eestis – Kunda, Keila ja Vasalemma jões. ICESi varasema hinnangu järgi olid kõik kolm Eesti looduslikku lõhepopulatsiooni 2024. aastal piisavalt heas seisus, et neid võis pidada jätkusuutlikult taastootvaks^[7]. Ka 2025. aasta seire näitab, et Eesti kolme loodusliku lõhepopulatsiooni olukord püsib hea, kuigi jõgede vahel ja aastati on arvukuses erinevusi^[8].

Samas kinnitab Eesti Mereinstituudi värske 2026. aasta hinnang^[9], et Soome lahe lõhe taastumine pole veel lõpule jõudnud: looduslike populatsioonide seisund on küll paranenud, kuid paljudes jõgedes jääb merre laskuvate noorlõhede arv jätkuvalt märgatavalt alla jõgede võimalikule tootmisvõimele. ICES soovitab 2027. aastal Soome lahest püüda kuni 10 480 lõhet ning rõhutab, et püügikoormus ei tohiks suureneda. Püük peaks olema suunatud eelkõige asustatud päritolu lõhele ning looduslikku päritolu lõhe püüdmist tuleks vältida^[10].

ELF ja teised Läänemere keskkonnaorganisatsioonid toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekut lõhepüüki mitte suurendada, kuid leiame, et vajalik on veel suurem ettevaatlikkus. Nii Soome lahes kui ka Läänemere avaosas peaks püük olema suunatud eelkõige asustatud päritolu lõhele või nende jõgede kaladele, kus looduslik populatsioon on saavutanud täieliku taastootmisvõime. Metsiku lõhe püügikoormuse suurendamiseks praegu ruumi ei ole.

Kokkuvõttes on ELF-i ja teiste organisatsioonide sõnum Eestile üsna praktiline: praegu on näha, et väiksem püügikoormus ja taastusmeetmed võivad anda tulemusi. Kõige suurem viga oleks võtta esimesi paranemismärke põhjendusena püügisurve kiireks suurendamiseks. 2027. aasta kvoodid peaksid aitama räime, kilu, tursa ja lõhe populatsioonidel muutuda pikaajaliselt elujõuliseks, mitte üksnes arvukamaks, ning taastada nende roll Läänemere ökosüsteemis. Ühispöördumine kutsubki kalanduse eest vastutavaid ministreid oktoobris kokku leppima ettevaatusprintsiibist ja ökosüsteemipõhisest lähenemisest lähtuvad püügivõimalused ning looma selge taastamiskava kõigile jätkuvalt halvas seisus Läänemere kalavarudele.

[1] https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Aruanne%20r%C3%A4im%20ja%20kilu%202025.pdf

[2] https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/10/28/baltic-sea-council-agrees-on-cat

ch-limits-for-2026/

[3] https://ices-library.figshare.com/ndownloader/files/65083161

[4] https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Aruanne%20r%C3%A4im%20ja%20kilu%202025.pdf

[5] Soovitused kalavaru haldamiseks Eesti vetes 2027. aastaks (2026)

[6] https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Tursa%20ja%20lesta%20aruanne%202025.pdf

[7] https://ices-library.figshare.com/articles/report/Baltic_Salmon_and_Trout_Assessment_Working_Group_WGBAST_/29118545?file=61881613

[8] https://agri.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Aruanne%20r%C3%A4im%20ja%20kilu%202025.pdf

[9]  Soovitused kalavaru haldamiseks Eesti vetes 2027. aastaks (2026)

[10] https://ices-library.figshare.com/articles/report/Salmon_i_Salmo_salar_i_in_Subdivision_32_Gulf_of_Finland_/27202842?utm_source=chatgpt.com&file=54885368