Kuhu tüürib põllumajanduspoliitika Eestis ja Euroopas?
Euroopa Liidus on käimas tihe töö ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kallal – pannakse paika järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eesmärke, tegevusi, rahastust. Püütakse vähendada põllumajanduse keskkonnamõju. Lihtsalt ja üldistatult öelduna määrab ühine põllumajanduspoliitika selle, milline on Euroopa Liidu riikides elavate inimeste toidulaud ning millistes keskkonnatingimustes see toit on kasvanud ja kasvatatud.
Oktoobri lõpus püüdsid keskkonnaorganisatsioonid ja -aktivistid üle Euroopa peatada Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni praegusel kujul ÜPPiga edasi minemast, leides, et see on vastuolus roheleppega ja üsna värskelt vastu võetud “Talust taldrikule” strateegiaga ning elurikkuse strateegiaga. Praeguseks on selge, et minnakse edasi siiski olemasoleva eelnõude paketiga.
Poliitikakujundajad leiavad, et ÜPP arvestab keskkonnahoiuga aina enam ja Eesti puhul isegi piisavalt. Keskkonnakaitsjad viitavad süvenevale elurikkuse vähenemisele ja liikide kadumisele, mis Euroopa keskkonnaagentuuri värske raporti järgi on väga suures osas põllumajandusest tuleneva surve tagajärg. TÜ ökoloog ja ELFi nõukogu esimees Aveliina Helm leiab, et “praegune ÜPP annab aga raha eelkõige sellistele keskkonnameetmetele, mida on lihtne rakendada, kuid mille tulemuslikkus on küsitav. Enamjaolt on need elementaarsed põllumajanduspraktikad, näiteks viljavaheldus, liblikõieliste kasvatamine, puhveralad kraaviservades jne.”
ELFi põllumajandusekspert Aleksei Lotman kinnitab, et Eesti põllumajanduse keskkonnanäitajad on küll vähem halvad kui mujal, ent see ei tähenda, et nad oleksid head ning mitmete näitajate, näiteks lämmastiku ärakanne põllumajandusmaalt, suundumus on meil negatiivne trend ehk sama kui vanades ELi riikides. Lämmastik jõuab põllult lõpuks Läänemerre ning aitab sellega jõudsalt kaasa selle suurimale keskkonnaprobleemile ehk eutrofeerumisele. Lämmastik ja fosfor panevad meres vetikad vohama, need omakorda tarbivad ära hapniku ja see tapab mereloomad ja -kalad. Umbes 80% Läänemerre jõudvaid inimtegevusest pärit taimetoitaineid tuleb põllumajandusest ja metsandusest.
Eesti mahepindala osakaal on Euroopas üks kõrgemaid, kuid toetus üks madalamaid. Mahetootjate esindaja Raimon Pihlap kahtleb, kas mahetootmine nii madalate toetustega tasub ära.
Pikemalt loe Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika kujundamisest ning erinevate osapoolte seisukohtadest 10.11.2020 Eesti Päevalehest artiklist "Kolmandik EL-i raha kulub poliitikale, mille tõttu kaovad linnud, taimed ja putukad" ning Maalehe loost "Euroliidu rohepöörde ootamatu efekt: see võib vähendada mahetootmist Eestis".