Keskkonnaorganisatsioonide ühisavaldus ja soovitused Läänemere püügivõimalusteks 2025: ettevaatus ennekõike
Eestimaa Looduse Fond ühes 13 Läänemereäärse keskkonnaorganisatsiooniga soovitavad Läänemere järgmisel aasta püügikvootide määramisel lähtuda ennekõike ettevaatuspritsiibist, et vähendada senist survet ökosüsteemile ja kalandusele oluliste kalaliikidele. Euroopa Komisjonile saadetud ühisavalduses rõhutatakse kalapopulatsioonide tõsist vähenemist Läänemeres, mida veel süvendavad kliimakriis ja senised ebatõhusad poliitilised sekkumised.
Seis on kehv
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsekonvensiooni ehk HELCOMi terviklik hinnang ja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) aruanded näitavad, et Läänemere ökosüsteem on ääretult kurnatud ning senises mahus väljapüük on halvas seisus merele suur oht.
Keskkonnaorganisatsioonid kritiseerivad praeguseid poliitilisi strateegiaid, mis seavad lühiajalised kalapüügihuvid esikohale ja ökosüsteemi tervise tagaplaanile. Seda näitavad andmed: seni maksimaalselt või üle teadlaste soovituste määra püütud kalapopulatsioonide olukord järjest halveneb ja suuremate kalade väike kaal on alarmeeriv. Ühisavalduses kutsutakse üles looma terviklikku juhtimissüsteemi, mis tasakaalustab kalapüügitavasid ja - mahte Läänemere ökosüsteemi pikaajalise tervise ja tootlikkusega.
HELCOMi hinnangud näitavad, et peamised kalavarud, sealhulgas tursa, räime, lõhe ja kilu populatsioonid, on kokkuvarisemise äärel või tugevas langustrendis. ICESi hinnangul vaid merilest on mõnevõrra vastupidav, kuid seisab silmitsi muude probleemidega sh kaaspüük ja elupaikade kadu.
Peamine oht Läänemere bioloogilisele mitmekesisusele on teatud liikide, eriti tursa ja räime ülepüük. See ohustab kalavarude tervist, kogu Läänemere ökosüsteemi ja toiduvõrgu tasakaalu. Selle ohuga toimetulemiseks ja ökosüsteemi pikaajalise tervise tagamiseks on vaja senine kalamajanduskava viia kooskõlla Läänemere tegevuskavaga, sh ellu viia kudealade ja elupaikade kaitsmise ning taastamise meetmed, minimeerimida kaaspüük ning parandada kontrolli ja seiret.
Läänemere kalamajandus ei mahu looduslikesse piiridesse
Ülepüügi vältimiseks soovitavad keskkonnaorganisatsioonid ICESi soovitusi järgida lähtudes ettevaatusprintsiibist. Seni on kalanduse eest vastutavad ministrid ja ametnikud otsustanud kehtestada kas ICES soovitustest suuremad püügikvoodid või teadlaste poolt antud skaala kõrgem tase. Sellised otsused on toetanud kalandussektorit, küll aga ei ole andnud võimalust Läänemere liikidel taastuda, mistõttu on kõigi peamiste kalaliikide püügivõimalused aasta aastalt kahanenud. Ringiga jõuab see tagasi ka kalandussektorisse, kus kala mida enam pole, ei ole võimalik ka püüda.
Kehv olukord nõuab eriti ettevaatlikku lähenemist
ICESi nõuannete kasutamine ettevaatusprintsiibist lähtudes eesmärk on tagada Läänemere kalavarude päriselt jätkusuutlik majandamine. See saavutatakse ettevaatusabinõuga, mis võtab arvesse ebakindlust ja võimalikke riske, mis on seotud juba praegu olemasoleva infoga kalapopulatsioonide seisust ja neid mõjutavate ohtudest. Ettevaatusprintsiib lubab otsustajatel võtta püügipiirangute ja varude kaitse ja taastamise meetmete osas konservatiivsema lähenemisviisi isegi olukordades, kus saadaolevad andmed võivad olla piiratud või ebakindlad.
Püügimahtude määramisel peab eesmärk olema:
- vältida ülepüüki
- minimeerida merekeskkonna pöördumatu kahjustamise ohtu
- tagada kalapopulatsioonide pikaajaline elujõulisus
Ettevaatusabinõu seab esikohale ka kalapopulatsioonide kiire taastumise ja peegeldab Läänemere ökosüsteemi rasket olukorda. Seades püügivõimaluse allapoole ICESi maksimaalset nõuannet ja rakendades ettevaatusprintsiibi, lubab otsustajatel minimeerida riske ja kaitsta üldist Läänemere ökosüsteemi.
Lõplikud püügivõimalused otsustatakse Läänemere äärsete liikmesriikide ministrite otsusel Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (AGRIFISH) koosolekul oktoobris.Pöördumine saadeti Euroopa Komisjonile, kes määrab uued Läänemere kalastamismahud 2025. aastaks. Ühispöördumise saatsid järgnevad keskkonnaorganisatsioonid:
