Tuleviku maaelu inspiratsioonipäev Kiltsi mõisas

Vaatasime ka agrometsanduse lühifilme Suurbritannia talunike lugudega, mis andsid veelgi juurde ideid, kuidas tuua kokku erinevaid ettevõtmisi ühele maa-alale. Olgu selleks siis viljakasvatuse vahel õunapuuribad või veisekasvatuse täiendamine puudesalu loomisega. Sellistel ettevõtmistel on mitmeid kasusid - nii loodusele (elurikkus), kliimale (süsiniku sidumine) kui ka ettevõtjale (parem loomade tervis, erinevad sissetulekuallikad).

Küsisime inspiratsioonipäeval osalejatelt, kuidas oleks Eestis võimalik selliseid mitmekesiseid süsteeme arendada. Kohal oli väga erineva taustaga inimesi. Mitmed olid linnast maale (tagasi) kolinud, kuid oli ka neid, kes juba pikemalt maal elavad. Mõned osalejad otsisid vastust küsimusele, kuidas maal oma talupidamist arendada. Tekkisid elavad arutelud ning kokkuvõttes nähti kolme olulist punkti, mis vajaksid lahendamist, et ka Eestis toimiks mitmekesine maaettevõtlus.

Esiteks inimestesse panustamine: vaja oleks saada ettevõtlikud inimesed maale tegutsema. Selleks peaks neil olema, kuhu tulla (korras maja) ja elada koos oma perekonnaga (lasteaiad, koolid, ühistransport). Perede väärtustamine ja kõigi kaasamine oli ka inspiratsioonipäeva fookuses. Nimelt toimetas lastega Kiltsi mõisakooli huvijuht Jaana Niroda, kes juhendas meisterdamist ja maastikumängu õues. Lastega peresid oli rõõmustavalt palju!

Maaettevõtlus on paljuski väärtuspõhine ja õhinapõhine, kuid sellegipoolest peaks see ka majanduslikult ära tasuma. See viib meid järgmise punkti juurde - regulatsioonide ja toetuste osa. Riik ei toeta piisavalt väikeettevõtlust maal. Soositud on suured tegijad, kuid kui tahta teha midagi uudset, elurikkust toetavat ja seda ka koostöös erinevate ettevõtetega, siis on ees paljud bürokraatlikud takistused. Sel viisil ei tasu väikeettevõtlus ja keskkonnasõbralikud praktikad end majanduslikult ära. Teisisõnu ellu jäävad vaid need, kes teevad asja vanaviisi, et sobituda süsteemi, ning uute tulijate entusiasm kaob pahatihti nõuete rägastikku.

Kolmandaks toodi välja tehniline pool. Maailmast on võtta palju inspireerivaid näiteid uudsetest lahendustest. Samas ei ole Eestis veel piisavalt praktilisi kogemusi, millised konkreetsed tegevused meie oludes toimivad. Heaks näiteks on siin hekkide istutamine põllule. Marian Nummerti ja Sander Hiire maadel asuv hekiriba on üks esimesi, mida koostöös Tartu Ülikooliga tehakse.

Marian Nummert ja Sander Hiire ja nende talumaadel põllule istutatud hekiread. Fotod: Kaidi Tingas