Elurikkuse taastamine on maaelu säilitamiseks vältimatu
Esiteks muidugi suurem asi: ikka ja jälle tuleb meelde tuletada, et elu säilimiseks planeedil Maa on vältimatult vajalik selle säilimine elurikka elik mitmekesisena. Biosfäär lihtsalt ei toimi teisiti. Kui suur või väike on minimaalselt vajalik elurikkus, et kogu kupatus lihtsalt kokku ei kuku, jäägu mujal arutamiseks; ent tõsiasi, et elurikkuse kriis kujutab endast olemuslikku ohtu, on väljaspool kahtlust. Nagu seegi, et juba täna ei piisa vaid olemasoleva säilitamisest, tulemuslik looduskaitse eeldab kindlasti lisaks ka looduse taastamist.
Ega muidu poleks Euroopa Liidu tänases elurikkuse strateegias ja ülemaailmses Kunming-Montreali mitmekesisuse säilitamise raamistikus (2022. aasta lõpus sõlmitud ülemaailma elurikkuse säilitamise kokkulepe) kirjas vajadus elurikkuse taastamise järele. Just nende kokkulepitud eesmärkide täitmiseks algatati Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Selle ümber käinud poliitilisest trallist on ELFi maaelublogis varem kirjutanud, kus määrust maaelu väljasuretamises süüdistati, aga õnneks jõudis suvel lugu siiski õnnelikku (vahe)finišisse, kui määrus üle noatera nõukogus vajaliku kvalifitseeritud enamuse siiski kätte sai.
Mõnigi asi tuli poliitilise kompromissi saavutamiseks oluliselt lahjemalt ümber sõnastada, aga mõni asi läks ka paremaks. Ehk olulisim on muudatus paremuse poole põllumajanduslikku elurikkust käsitlevas määruse lisas: kui Euroopa Komisjon oli veidi vananenud mõtlemise mõjul eelnõusse kirjutanud karjatamise ja niitmise keelu põllumajandusmaal säilitatavatel ning taastatavatel elurikastel maastikuelementidel, siis lõpptekstis on kirjas, et juhul kui selline tegevus elurikkust toetab, on see lubatud. Määrus kajastab sellisel kujul tõsiasja, et karjakasvatus võib olla elurikkusele toeks. Seega, mitte üksnes Maa elu, vaid ka maaelu on tihedalt seotud looduse taastamisega.
Praktilised tööd Kasari luha elurikkuse tõstmiseks
Suvel juhtus teinegi tähtis asi: ELFi ja WWFi ühine projekt BaltCOP sai startida koostöös Läti ja Rootsi partneritega. Projekt käsitleb vooluvete looduslikkuse taastamist kahel omavahel seotud eesmärgil: toetada vooluvete isepuhastusvõime parandamise abil merre jõudva toitainekoormuse vähendamist ja taastada veekogude elurikkust. Kahe eesmärgi täitmiseks on omakorda kaks omavahel seotud tegevussuunda: piloottegevus valitud veekogudel ja suuremahuliste taastamistööde kavandamine. Mõlemat suunda toetab rahvusvaheline koostöö ja teadmised.
Projekti avapauguna tegime Matsalu rahvuspargi Kasari luha servas asuval Jaagu talu karjamaal Asupi oja looduslikkuse taastamise talgud. Tegemist on suhteliselt väikese tööga, mille kümmekond inimest ühe traktori toel said vähem kui päevaga tehtud. Nimelt on luhta ja selle serva aegade jooksul kaevatud õige palju kraave, mis seda väärtuslikku elupaika liigselt kuivendavad. Asupi oja jookseb seetõttu kevadel liiga ruttu veest tühjaks. Talgutööga rajasime oja loodusliku osa ja sellega läänes külgneva sügava kraavi vahele madala muldtammi, mis peaks enamuse veest suunama põhja poole suunduvasse truupi. Väga kõrge veega voolab osa vett endiselt ka lääne suunas: eesmärk pole radikaalne olukorra muutus, vaid mõistlikus ulatuses sekkumine, mis võimaldab looduslikul üleujutusel rahulikumalt taanduda.
Asupi ojaga on mõtet praegu vaeva näha eelkõige seetõttu, et seal on mõned aastad tagasi taastatud karjatamine ja vanad vahepeal üsna kinni kasvanud looduslikud veesooned on seetõttu kenasti välja tulnud ning suurvee taandumise ajal on tegemist toredasti madala aeglase vooluga vaba veega. Sellised madalad ajutised veekogud on luhas väga olulised, aga tähtis on seegi, et need liiga vara kuivaks ei jääks. Piisava pikkusega üleujutuse korral on need tähtsad erinevatele selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele ja lindudele.
Septembris toimus projekti ametlik töölerakendumine ka rahvusvaheliselt. Avaseminaril Rootsis arutasime vooluvete taastamist ning neis lämmastiku ja fosfori sidumise parandamist; käisime ka mõnda taimetoitainete püügiks rajatud või taastatud väikemärgala vaatamas. Leidis taaskord kinnitust nii see, et tulemuslik saab meetmete kavandamine olla vaid koostöös maa tegelike majandajatega kui ka karjatamise sobivus elurikkuse taastamiseks ja toitainekoormuse ohjeldamiseks mõeldud väikemärgalade hooldamisel.
Luha elurikkuse säilitamise ja toitainete veekeskkonda lekkimise ohjeldamiseks mõeldud projekti BaltCOP toetab Euroopa Liidu rahastatud Kesk-Euroopa Interregi programm.