Kõik uudised
Kuuse-kooreüraskid on siinmail aastatuhandeid elanud. Viimasel ajal on aga üraskite laialdasele levikule kaasa aidanud kliimamuutusest tingitud soojad ja põuased suved, mis muudavad paljud kuused nõrgaks. Nõrgaks jäänud kuused hakkavad lõhnama veidike teistmoodi, mispeale tulevad kohale kuuse-kooreüraskid. Soodsa pinnase üraski laialdasele levikule on ette valmistanud ka monokultuursete kuusikute istutamine ja kujundamine.
Samuti annavad üraski levikule hoogu kuivendamine ja lageraied, mille puhul ei arvestata sagenenud põudade, tuule- ja päikesesuunaga. Kui puude tervis on hea, siis üraskite populatsioon liiga suureks ei paisugi. Ka kõige massilisemad üraskite paljunemised, näiteks pärast tormimurdu, on vaibunud paari aastaga, siis kui üraskitele sobiv toit on otsa saanud või tuulega maha murdunud puud on suuremalt jaolt ära koristatud. Looduses käib alati nõnda, et enne kaetakse toidulaud ning alles seejärel tulevad kohale sööjad.
Vaata videolugu!
Euroopa kogemus näitab, et üraskite leviku pidurdamisel aitab ennekõike olemasolevate tervete puude kasvutingimuste parandamine. Võimalusel näiteks kuivendamise vähendamine, et puud põuale paremini vastu panna suudaks. Uute puude istutamisel tuleb arvestada istutusmaterjali ja valitud liikide sobivust antud kasvukohale, et kujuneks ökoloogiliselt vastupidav mitmekesine metsakooslus.
Sanitaarraiega kuuse-kooreüraski levikut täna enam ei ohjelda. Sanitaarraiet võiks kaaluda vaid siis, kui raiutud puiduga on majanduslikult midagi peale hakata ehk raie tasub end ära.Üraski söögiks olnud kuivanud puude puit on täiesti kasutatav - sellest saab ka palke ja saematerjali. Kohtades, kus raie ennast ära ei tasu, võib järatud puud püsti jätta, et neis oleks võimalik areneda üraskite looduslikel vaenlastel, kelleks on mitmesugused kuuse-kooreüraski vastseid söövad putukad. Metsa jäetud surnud puudest saavad edaspidielurikkuse hoidjad ja metsamulla süsinikuvaru kasvatajad.
Looduslikult areneda saanud kaitsealad on eriti väärtuslikud kuuse-kooreüraskite looduslike vaenlaste elupaigad ja levitajad. Kaitsealadel näeme ka seda, missugused kooslused ja puuisendid muutnud tingimustega kõige paremini kohastuvad – nad on muuhulgas meie teadmistepõhise metsamajanduse kestlikkuse tulevikukindlustus.
Urmas Tartes: Mitmekesine mets on parim abimees kuuse-kooreüraskite ohjeldamiseks
Putukateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees ning hiljuti Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia pälvinud Urmas Tartes selgitab videoloos, kes on kuuse-kooreürask, miks teda viimasel ajal üha rohkem kohtab ja kuidas selle putuka
massilist levikut ohjeldada.
massilist levikut ohjeldada.
Kuuse-kooreüraskid on siinmail aastatuhandeid elanud. Viimasel ajal on aga üraskite laialdasele levikule kaasa aidanud kliimamuutusest tingitud soojad ja põuased suved, mis muudavad paljud kuused nõrgaks. Nõrgaks jäänud kuused hakkavad lõhnama veidike teistmoodi, mispeale tulevad kohale kuuse-kooreüraskid. Soodsa pinnase üraski laialdasele levikule on ette valmistanud ka monokultuursete kuusikute istutamine ja kujundamine.
Samuti annavad üraski levikule hoogu kuivendamine ja lageraied, mille puhul ei arvestata sagenenud põudade, tuule- ja päikesesuunaga. Kui puude tervis on hea, siis üraskite populatsioon liiga suureks ei paisugi. Ka kõige massilisemad üraskite paljunemised, näiteks pärast tormimurdu, on vaibunud paari aastaga, siis kui üraskitele sobiv toit on otsa saanud või tuulega maha murdunud puud on suuremalt jaolt ära koristatud. Looduses käib alati nõnda, et enne kaetakse toidulaud ning alles seejärel tulevad kohale sööjad.
Vaata videolugu!
Euroopa kogemus näitab, et üraskite leviku pidurdamisel aitab ennekõike olemasolevate tervete puude kasvutingimuste parandamine. Võimalusel näiteks kuivendamise vähendamine, et puud põuale paremini vastu panna suudaks. Uute puude istutamisel tuleb arvestada istutusmaterjali ja valitud liikide sobivust antud kasvukohale, et kujuneks ökoloogiliselt vastupidav mitmekesine metsakooslus.
Sanitaarraiega kuuse-kooreüraski levikut täna enam ei ohjelda. Sanitaarraiet võiks kaaluda vaid siis, kui raiutud puiduga on majanduslikult midagi peale hakata ehk raie tasub end ära.Üraski söögiks olnud kuivanud puude puit on täiesti kasutatav - sellest saab ka palke ja saematerjali. Kohtades, kus raie ennast ära ei tasu, võib järatud puud püsti jätta, et neis oleks võimalik areneda üraskite looduslikel vaenlastel, kelleks on mitmesugused kuuse-kooreüraski vastseid söövad putukad. Metsa jäetud surnud puudest saavad edaspidielurikkuse hoidjad ja metsamulla süsinikuvaru kasvatajad.
Looduslikult areneda saanud kaitsealad on eriti väärtuslikud kuuse-kooreüraskite looduslike vaenlaste elupaigad ja levitajad. Kaitsealadel näeme ka seda, missugused kooslused ja puuisendid muutnud tingimustega kõige paremini kohastuvad – nad on muuhulgas meie teadmistepõhise metsamajanduse kestlikkuse tulevikukindlustus.