Igaühe looduskaitse

Projekti üheks eesmärgiks on muuta looduskaitse inimeste jaoks loogilisemaks ning loomulikumaks. Parim viis mõista, miks mingit osa looduses tuleb kaitsta ja kuidas seda teha, on ise asju näha ja proovida. Selleks, et igaüks saaks ise Eesti looduskaitsele käed külge panna, korraldame mitmeid õppe- ja talgureise. Nende käigus tehakse head loodusele ning samal ajal mõtestatakse lahti, miks mingit looduskaitselist tegevust tarvis on. Eelmisel aastal avaldatud talguliste uuring näitas, et 96% osalejatest õpib talgutelt midagi uut ning pea kõik osalejad saavad positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Uuringu kohta leiab rohkem infot siit.

2020


Piirissaate mudakonnatalgud
Mudakonn on ümara ninamiku, suurte silmade ja väikese kehaga kahepaikne, kellele on peenramaad armsamaiks toitumispaigaks, sest siin saab kaitsva hämariku varjus hulganisti mekkida keelt alla viivaid ja krõmpsuvaid sipelgaid, jooksiklasi ja ämblikke. Muutuvad aga ajad, inimesed ja maakasutusviis, mistõttu Piirissaarel jääb vanausuliste traditsioonilisi kõrgeid sibulapeenraid üha vähemaks. 
Talgulised aitasid mudakonna sigitiikide kallastelt võsa raiuda ja oksi kokku vedada.

Süvahavva lamminiidutalgud

Süvahavva küla asub ka reaalsuses kahe maailma piiril: nimelt paikneb küla kahel pool Võhandu sügavat sängi. Jõekallastel aga asuvad poollooduslikud kooslused — lamminiidud — mida talgulised sügisesel hingedeajal üheskoos korrastama asuvad.

Lamminiidud on veekogude kaldal asuvad lagedad, üksikute puude ja põõsastega kooslused, kus leidub rohurindes ohtralt taimi. Botaanilise liigirikkuse tagab viljakas muld: nimelt uhuvad kevadised üleujutused kallastele hulganisti toitaineid. Lamminiite on varemalt palju kasutatud karjatamise ja heinategemise jaoks, kuid hoolduse puudumisel kasvavad need liigirikkad kooslused võssa ning kaob lamminiidule omane taimestik. Nõndaks tõttame talgugrupiga appi, et ühelt Süvahavvas asuvalt lamminiidult jõudumööda võsa eemaldada. Talgutööga alustati seal möödunud sügisel.

Talgute suvekool 2020
NaturallyESTi projekti raames toimus 2020. aastal juba kolmas talgute suvekool. Suvekool toimus ka sel aastal Palupõhjas, Tartumaal. See on üks ehe paik Emajõe kaldal sügaval Alam-Pedja Looduskaitsealal. Niitmistööd tehti Palupõhja ümbruse niitudel, suvekooli elu keerleb Palupõhja Looduskooli territooriumil. 

2019

ELFi talgute suvekool kutsus taas kokku loodussõbrad, kes peavad lugu niitmisest ja pärandkultuurist. Uue asjana olgu kohe öeldud, et sel aastal lõpetati suvekooli eriti uhkelt ja peeti maha üle-eestilise niitmisvõistluse Eesti Rahva Muuseumi juures.

Neljapäevast pühapäeva hommikuni ootas aga osalejaid, nagu ikka, hulk põnevaid esinejaid ja meelt rahustav niitmistöö Palupõhja puisniidul vaatega Emajõele. Oodatud oli nii esmakordsed huvilised kui vanad niitjad. Õppijaid juhendas Avo Rosenvald.

Selle suvekooli märksõnadeks olid kliima ja mets. Kliimamuutuste pidurdamise juures räägitakse tihti inimese isiklikust käitumisest. Siiski, Palupõhja sõitmiseks autot jagades jõuame planeedi päästmisel vaid teatud maale. Mida saame veel teha? Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest rääkis, miks on olulised kodanikuliikumised ja mis seis on nendega maailmas ja Eestis. Kliimast ja metsast vestlesime ELFi metsaprogrammi juhi Siim Kuresooga.

Metsa elurikkuse säilitamiseks, kliimakasu ja puiduvaru saamiseks on Eestis aina rohkem huvilisi koguv püsimetsandus. Kuid mis see täpsemalt on ja kuidas seda teha? Teada saamiseks astusime koos Palupõhja looduskooli eestvedaja Robert Oetjeniga Palupõhja metsa, kus tegutsetakse just sellisel loodussõbralikul viisil.

ELFi looduskaitse ekspert Silvia Lotman rääkis Euroopa looduskaitsealade võrgustikust Natura2000 ja sellest, milliseid loodusväärtusi Eestis kaitstakse. Samuti ootas meid ELFi talgute ööloomade teema-aasta puhul hilisõhtune avastusretk ELFi nahkhiireksperdi Lauri Lutsariga. Suvekooli õhtust ei puudu ka mõnus muusika.

Kõik, kes soovisid pärast suvekooli Palupõhja kauemaks jääda, said osa võtta järeltalgutest, mille käigus lõpetati suvekooli ajal alustatud heinatöö.

Suvekool Facebookis.

Lisaks toimus ka niitmisvõistlus ja pärimsupäev Raadil

2018

19.-22. juulil 2018 toimus traditsiooniline ELFi talgute suvekool. Juba viiendat korda said talgusõbrad kesksuvel kokku, et üheskoos vikatitega puisniidul heina niita, töö tegemise vahele põnevaid ettekandeid ja pärimusmuusikat kuulata ning head seltskonda nautida.


Suvekool toimus ka sel aastal Palupõhjas, Tartumaal. See on üks ehe paik Emajõe kaldal sügaval Alam-Pedja Looduskaitsealal. Niitmistööd tehti Palupõhja ümbruse niitudel, suvekooli elu keerleb Palupõhja Looduskooli territooriumil. Suvekooli tulijad said lisaks niitmistöödele osa põnevast programmist.
Ühistegevus suvekoolis. Foto: Kristina Orion

Et talgutööks hästi valmis olla, rääkisid hiina võimlemiskunstide juhendajad Urmas Lest ning Udo Uffert esimesel õhtul sellest, kuidas „tervislikult tööd murda” ehk kuidas niitmine, kehaline tervis ja heaolu kokku käivad. Kuna talgutöö toimub puisniitudel, kõneles teadlane Aveliina Helm puisniitude ökoloogiast ning nende hooldamise vajadusest. ELFi talguaasta fookusteemaks oli 2018. aastal kimalased, nii käis põnevat kimalastemaailma avamas entomoloog Allan Selin. Heinateo pärimusliku poolt aitas avada Ell Vahtramäe. Viimasel päeval matkati Palupõhja ümbruse radadel kohaliku elaniku Jaak Volmeri vedamisel, kellelt kuuldi põnevaid lugusid kohaliku elustiku kohta.

Suvekooli õhtuprogrammi täitsid filmi- ja aruteluõhtu tuntud loodusfilmimehe Remek Meeliga, kes jagas oma Emajõe-lugu, ning hinge paitav pärimusmuusika Kadri Giannakaina-Laube eestlaulmisel. Laupäeva õhtul toimus ka mõõduvõtt käsitsi heinaniitmises. Talgutööde ajal toimusid lastele spetsiaalsed juhendatud mängulised loodusvaatlused.

22.-24. juulil 2018 toimusid ka järeltalgud, et viia lõpuni heinategu Palupõhja ümbruse puisniitudel, millega tublid talgulised suvekooli käigus juba algust tegid. Talgulised niitsid vikatitega veel heina, riisusid niidetud heina kokku ja kandsid selle puisniidult ära. 


©2017-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt "NaturallyEst" (Piloting Natura 2000 communication in Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE'i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.