Aastatel 2023–2024 mõõdeti Lavassaare mahajäetud freesturbaväljal kasvuhoonegaaside voogusid nii suurel ökosüsteemi tasandil (eddy governance meetodil) kui ka lokaalselt kamberpõhise meetodiga, et hinnata ala voogude varieeruvust. Kahe aastase mõõtmisperioodi kestel selgus, et ala on siiani nõrk kasvuhoonegaaside allikas, ent viimastel aastatel kiirenenud taimestiku areng on oluliselt suurendanud süsnikdioksiidi sidumist. Kuna ala tervikuna on võrdlemisi kuiv, siis metaani vood olid üldjoontes madalad.
Uuring näitas, et taimestiku mitmekesisus ja niiskusolud on võtmetegurid, mis määravad, kui kiiresti mahajäetud freesturbaväli muutub süsinikdioksiidi siduvaks süsteemiks.
Lavassaare jääksoo on üks WaterLANDS projekti taastamisalasid, kus teadusuuringud ja praktilised taastamistööd käivad käsikäes. Seal on toimumas vanade kuivenduskraavide sulgemine, et taastada veerežiim ning luua tingimused soostiku ja märgtaimestiku taastumiseks. Sellised tööd aitavad peatada turba lagunemist ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet.Teadlaste tulemused annavad olulist infot, kuidas need protsessid aja jooksul arenevad ja kuidas endised turbakaevandusalad võiksid taastamisjärgselt muutuda taaskord süsinikku siduvateks ökosüsteemideks. Eestimaa Looduse Fond osaleb projektis Eesti märgalade taastamise ja teaduspõhise taastamispraktika arendamise kaudu.
📖 Uuring: Kadir Yildiz et al. (2025). “Carbon balance in an abandoned peat extraction area influenced by spatial heterogeneity and vegetation development.”
Ilmunud ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology. https://doi.org/10.1016/j.agrformet.2025.110872