Miks osa puid soode taastamisel hukkub?

Kraavide sulgemine võib mõnel juhul viia selleni, et hukkuvad puud, mis on sinna kuivenduse järgselt kasvanud. Eelkõige juhtub see siis, kui veetase on tõusnud üle maapinna pikaajaliselt. Osaline metsa hukkumine võib ette tulla näiteks:

• aladel, kus turvas on varasema kuivenduse mõjul kraavi(de) ümbruses tihenenud, maapind ümbritseva suhtes alanenud ja kuhu pärast kraavide sulgemist jääb vesi kauemaks

• aladel, mis maapinna reljeefist lähtuvalt asuvad soovee liikumisteedel, või raba servade märedes

• mõnede rajatud paisude lähiümbruses, kus veetase tõuseb pikemaajaliselt üle kraavi kallaste.

Soode märjemaks tegemise käigus on mõnel juhul alale kasvanud metsa raiutud, et taastada kuivenduseelsele olukorrale sarnane kooslus. Enamasti on seda tehtud lagerabade ja lagedate siirdesoode taastamisel (nt Tudusoo looduskaisealal), kuid ka madalsoodes (nt Harjumaal Paraspõllu soos). Enamikel taastamisaladel jätkub aga sinna kasvanud puude enese kuivendav mõju ja metsa areng päädib seal tema loodusliku suremusega. Nõnda hakkab seal järgnevate aastakümnete jooksul kujunema juba märjemale alale iseloomulik (metsa)kooslus.