Märgalad on nagu maakera veresoonkond - ilma nendeta poleks elu maal pikemalt võimalik. Maailma märgalades ehk soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Märgalad on väga väärtuslikud maastikud, sest nad säilitavad ja puhastavad vett, seovad atmosfäärist süsinikku, leevendavad üleujutusi ja tormide mõju rannikul. Samuti mitmekesistavad nad elusloodust, pakuvad inimestele vaba aja veetmise võimalusi ning kohalikele kogukondadele ka majanduslikke hüvesid.

Kuivendamine (nt kraavitamine) mõjutab oluliselt märgalade olukorda. Nõnda on Lääne-Euroopas tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad, üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on tarvis olemasolevaid märgalasid hoida ja tervendada.

Eestis taastame eelkõige soid ja märgi metsi

Eestis taastatakse märgaladest eelkõige kuivendatud või muul viisil kahjustatud sooalasid ja märgasid metsi. Viimasel sajandil on Eesti looduslike soode pindala vähenenud pea 3 korda - seda peamiselt kuivenduse tõttu, kuid sellele on kaasa aidanud ka kaevandamine ja taristu laiendamine. Nüüdseks sääraseid soiseid alasid alles vaid umbes 3000–3900 km2 ehk 7–8% Eesti maismaapindalast.

Miks on tarvis soid taastada?

• Soid on Eestis ja kogu maailmas alles jäänud väga vähe.

Kui sood moodustasid varasemalt Eesti maismaapindalast ca 22%, siis nüüd on inimtegevuse tõttu lage- ja puissoid alles vaid 5% ning looduslikke soometsi 3%. Ülejäänud kunagised sooalad on inimese poolt kuivendatud ning “alles” peamiselt kuivendatud turbamaadena. Meil siin Eestis saab soid veel taastada, paljudes Euroopa riikides aga enam paraku mitte.

• Taastades leevendame kliimamuutusi

Kui soid ja metsi kuivendatakse, vabaneb sealt suur hulk süsinikdioksiidi, mis kiirendab kliimamuutusi. Taastatud alad hakkavad aga uuesti süsinikku siduma ja aitavad vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris.

• Anname tagasi elupaiku

Soo taastamine parandab paljude liikide seisundit, kelle arvukus on kahanemas (näiteks rabakonn, metsis, mitmed kiililised). Taastades elupaiku, säilitame paremini tasakaalu ökosüsteemis.

• Aitame looduslikult ühtlustada veetaset pinnases ning puhastada vett

Puhas ja mage vesi on valge kuld. Sood toimivad looduslike puhastitena, filtreerides vett ja takistades toitainete ja saasteainete jõudmist jõgedesse, järvedesse ja põhjavette. Taastatud sood aitavad vähendada üleujutuste ohtu ja tagada vee voogusid ka kuivematel perioodidel.

• Vähendame tulekahjuohtu

Kuivendatud soodes võivad kergesti tekkida tulekahjud; turvas põleb sügava pinnasetulega ja selle kustutamine on vaevaline. Taastatud soodes on tulekahjude oht väiksem, kuna tuli ei pääse sügavamatesse turbakihtidesse.

Loe lisaks:

• Mis on soo? Mis on märg mets?
• Mis seisus on Eesti sood?
• Kuidas taastamistöid tehakse?
• Kuidas ja kui kaua soo taastub?

TESTI OMA TEADMISI