Miks on tarvis märgalasid taastada?

Märgalad on nagu maakera veresoonkond - ilma nendeta poleks elu maal pikemalt võimalik. Maailma märgalades ehk soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Märgalad on väga väärtuslikud maastikud, sest nad säilitavad ja puhastavad vett, seovad atmosfäärist süsinikku, leevendavad üleujutusi ja tormide mõju rannikul. Samuti mitmekesistavad nad elusloodust, pakuvad inimestele vaba aja veetmise võimalusi ning kohalikele kogukondadele ka majanduslikke hüvesid.

Kuivendamine (nt kraavitamine) mõjutab oluliselt märgalade olukorda. Nõnda on Lääne-Euroopas tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad, üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on tarvis olemasolevaid märgalasid hoida ja tervendada.

Eestis taastame eelkõige kuivendatud sooalasid

Turbaväli Lavassaares. Foto: Marko Kohv

Eestis taastatakse märgaladest eelkõige kuivendatud või muul viisil kahjustatud sooalasid ja märgasid metsi.  Viimasel sajandil on Eesti looduslike soode pindala vähenenud pea 3 korda peamiselt kuivenduse ja turba kaevandamine tõttu. Nüüdseks sääraseid soiseid alasid alles vaid umbes 3000–3900 km2 ehk 7–8%  Eesti maismaapindalast.

Soode taastamine on vajalik:

  • sood puhastavad ja talletavad magevett;
  • sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
  • sood seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi; maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
  • soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik (nt rabakonn, mitmed kiililised);
  • inimesele on kuivendamata soo hea marjaala, eriline puhkekoht ja inspiratsiooniallikas;
  • sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
  • sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;


Vaata ka teisi vastuseid ja küsi juurde!

UUDISED

Eksperdid tuvustasid planeerijatele taastamismõtteid 09.05.2022

Eksperdid tuvustasid planeerijatele taastamismõtteid
Tartu Ülikooli ning Eestimaa Looduse Fondi inimesed kohtusid aprillis Pärnumaa planeerijatega, et tutvustada neile sootaastamist üldisemalt ning seniseid mõtteid seoses Pärnumaal selleks välja valitud aladega.
Eestis ja mujal Euroopas tervendatakse ühiselt 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid

Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.

Märgalade päeva konverentsil räägiti soode taastamisest
Veebruraris märgalade päeva tähistaval konverentsil räägiti soode rollist, turismist ning soode taastamisest. Vaata konverentsi ettekandeid lehelt www.elfond.ee/konverents-2022
Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autorite vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta.