Mis seisus on Eesti sooalad?
Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid intensiivselt kraavitatud nii turba kaevandamise, põllumajanduse kui metsamajanduse eesmärkidel. Samamoodi on viimastel sajanditel kuivendatud märgi metsi kogu Euroopas eesmärgiga saada juurde tootlikku metsamaad, soodustada puidu juurdekasvu ning lihtsustada metsade majandamist.Kuivendamine põhjustas paljudel sooaladel turba ladestumise lõppemise ning taimejäänuste kõdunemise/lagunemise kiirenemise. Veetaseme alandamise tulemusel muutub elupaigale omane taimkatte struktuur ja funktsioon. Selle tagajärjel pakuvad sood ning märjad metsad vähem ökosüsteemihüvesid ning halveneb selliste kooslustega seotud põlisliikide seisund. Näiteks on kuivenduse ja turba kaevandamise tagajärjel tekkinud jääksood enamasti elutud tühermaad.
Miks on sood ja märjad metsad olulised?
- need puhastavad ja talletavad magevett;
- reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
- seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi;
- on paljudele liikidele ainus elupaik (nt soid vajavad eluks putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik ( rabakonn, mitmed kiililised);
- Eesti sood on näite- ja võrdlusaladeks, mille seisundit saab võtta aluseks teiste Euroopa inimmõjutatud soode taastamisel ja kaitsel;
inimesele on kuivendamata soo hea marjaala ja eriline puhkekoht;
sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
soo on inspiratsiooniallikas ja õppimiskoht.